„Talv saabub ootamatult” on juba parajalt äraleierdatud mõte, kuid et ta just sellise lakkamatu jäävihmaga saabus, on siiski haruldane ka meie laiuskraadidel. Kõik maanteed ja ka kõnniteed oleks olnud nagu kaetud jäise glasuuriga. Inimesed koperdasid või liuglesid tänavatel, rääkimata libedusest sõiduteedel, kus autode pidamasaamisega tegemist kui palju.
Teisipäeval toimus Jõgevamaa teedel õnnetusi alates varajastest hommikutundidest kuni õhtupoolikuni välja, kokku kaheksa õnnetust. Liiklusõnnetuste põhjuseks ikka libedus ja muutunud teeolud.
Õnnetuste seeria algas hommikul kell 7.15 Ninasi külas Jõhvi-Tartu-Valga maanteel. Ninasi külas toimus vähem kui tunnise vahega kaks õnnetust. Õnnetused toimusid veel ka Painkülas, Mooritsa külas, auto libises teelt välja ka Kalma-Avinurme teel. Mustvee linnas põrgati kokku liiklusmärgiga. Teelt sõideti välja veel ka Torma lähedal Vanamõisa külas.
Veoauto pööras kummuli
Suurim õnnetus toimus Kaarepere maanteel Pikkjärve külas poole nelja paiku õhtul. Õnnetuses osales veoauto, mille koormaks olid kümnekilosed tsemendikotid. Veoauto sõitis Palamuse poolt Tartu-Jõgeva-Aravete maanteele. Soovides jõuda viaduktile ja tehes parempööret, kaldus auto aga vasakule teelt välja, põrgates vastu metallpiirdeid ja vajus sinna külili. Juht oli päästjate saabumise ajaks ise sõidukist välja saanud ning vigastuste üle ei kaevanud. Päästjad tagasid tuleohutuse ja sulgesid kütuselekke spetsiaalse pastaga. Eelnevalt välja lekkinud kütus korjati kokku.
Kella 13.09 ajal käisid päästjad liiklusõnnetusel Jõgeva vallas Vanamõisa külas, kus auto oli teelt välja sõitnud ja üle katuse rullunud. Inimesed õnneks tõsisemalt viga ei saanud. Päästjad tagasid teelõigul avariijärgse liiklusohutuse.
Liiklusväärtegude menetlusgrupi vanemkomissar Sulev Jürgenson pidi möönma, et õnneks polnud meie maakonnas ühtki õnnetust, mis oleks lõppenud inimvigastustega, kõik olid kindlustusjuhtumid.
„Maa oli külmunud. Vihm, mis peale sadas, oli justkui udu, mis külmus omakorda maapinnale,” arvas politseiametnik ja lisas, et siin on raske kedagi teehooldajatest süüdistada. „Kaks õnnetust toimusid põhimaanteel, enamus õnnetusi leidis aset kas kõrvalmaanteedel või kohalikel maanteedel. Mustvees oli ka üks juhtum linnas, kus inimene sõitis või õigupoolest libises otsa liiklusmärgile. Enamik õnnetusi toimusid siiski kõrvalteedel.”
Maanteeamet hoolitseb esimeses järjekorras põhimaanteede sõidetavuse eest, siis tugimaanteede, alles siis kui jõuavad, teiste teede eest. Puistureid oli teedel näha kõikjal. Kõik sõltub sellest, millised lepingud omavalitsustega on tehtud. Õnneks ei toimunud ühtki õnnetust Tallinna-Tartu-Luhamaa Jõgevamaale jäävas teelõigus. Vähemalt ei tulnud politseile sellekohaseid teateid. Võis olla, et mõni teelt väljasõit seal ka toimus.
Ohtlik jääkirme üllatas
„Eks esimene libedus teeb ikkagi inimesed ettevaatlikuks,” arvas ka Sulev Jürgenson. „Ma ei oska öelda, palju nendest kaheksast juhtumist on seotud rehvide vahetusega. Kohustus talverehvidega liigelda on 1. detsembrist. Juhid peavad valima sobiva sõidukiiruse, kuid loota ei saa ka ainult rehvidele. Õnneks toimusid õnnetused ühe sõidukiga. Polnud nii, et oleks kaks autot omavahel kokku sõitnud. Kui lumi on maas, on ka inimesed ettevaatlikumad ja kui on külmakraade kümne ringis, läheb ka tee karedamaks,” lisas Jürgenson.
Talve ja miinuskraadidega tuleb olla ettevaatlik ka mujal. Päästeamet hoiatab, et öiste miinuskraadidega veekogudele tekkivale õhukesele jääle minek on eluohtlik. Turvalisema jää paksus algab 10 sentimeetrist ja selle kujunemiseks peaksid pidevad madalad temperatuurid kestma vähemalt nädala või kauem.
Praeguse heitliku ilmaga tugevat jääd veekogudele ei teki ning jääle sadav vihmavesi muudab selle veelgi nõrgemaks. Vanematel palutakse lastele selgitada jäälemineku ohtusid ja neid keelata. Enda elu ohtu seadvate inimeste korrale kutsumiseks võib appi kutsuda ka päästjad või politseinikud.
INDREK SARAPUU
