Õnnestunud essee viis Brüsselisse

Alguse sai kõik rohkem kui kuu aega tagasi, mil Regioonide Komitee üks fraktsioon, UEN-EA, pakkus kahele Eesti koolile võimalust osaleda Euroopa Liidu teemalisel konkursil. Jõgeva Ühisgümnaasiumi soovitas võistlusele Regioonide Komitee liige ja Jõgeva vallavanem Saima Kalev. Konkursi eesmärgiks oli ärgitada noori Euroopa Liidu, Regioonide Komitee ja EL teiste institutsioonide kohta rohkem teada saama ning nende tegevust paremini mõistma.

Võimalusest konkursil osaleda haaras kinni paarkümmend ühisgümnaasiumi 12. klassi õpilast. “Kuna Euroopa Liidu teemat käsitletakse 12. klassis, olid kõik osalejad lõpuklassi õpilased,” ütles Jõgeva Ühisgümnaasiumi ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Helle Roop. 

Konkurss koosnes kahest osast: vastata tuli valikvastustega küsimustele ning kirjutada 800-sõnaline essee. Valminud esseedest olid Helle Roobi sõnul tasemel kümmekond. “Teadmised õppekava piires on head paljudel, essee kirjutamine aga nõudis detailidesse süvenemist ning eeldas tunduvalt rohkem kui lihtsalt teadmisi,” kommenteeris ta mitme õpilase ebaõnnestumise põhjusi.

Seda, et kooliteadmistest esseekirjutamisel väheks jäi, kinnitasid ka mõlemad konkursivõitjad. “Tegin tohutult eeltööd ning sain selle käigus palju uut teada. Varem ei olnud mul aimugi, et Euroopa Liidus nii palju noortele ja noorte tulevikule mõeldakse,? rääkis Kristiina Randviir, kes  kirjutas oma essee teemal “Mida arvad Sina Euroopa Liidu püüdlustest kaasata noori inimesi ning kuidas oleks seda võimalik parandada?”. “Tahan ülikoolis õppida noorsootöötajaks ja ei välista, et ka minu tulevane töökoht kuidagi Euroopa Liiduga seotud on. Sellepärast oli huvitav uurida, mida Euroopa Liit Eesti noorte heaks teeb ning milline on koostöö siinsete ja sealsete organisatsioonide vahel,” põhjendas Randviir teemavalikut.

Teisele võitjale, Õnnela Skobiejle tundus neljast väljapakutud esseeteemast kõige põnevam Euroopa Liidu arengu tundmist ja analüüsioskust eeldav küsimus: “Mis on Sinu arvates olnud Euroopa Liidu viimase 50 aasta eelised ja puudused?”, millele ta oma töös ka mitmeid vastuseid leidis. “Meil on vabad piirid, mis iseenesest on hea. Hea pole aga see, et vaba piiriületusvõimalus on ka kurjategijatel,” tõi Õnnela välja nii plussi kui miinuse. “Plusse on aga rohkem ? eriti oluline on minu jaoks see, et saan soovi korral vabalt teise riiki õppima minna,” lisas ta.

Auhinnareis

Mõlemad neiud teadsid esseed kirjutama hakates, et auhinnaks on reis. Milline reis ja kuhu täpselt, nad aga ei teadnud. Kui tüdrukud kuulsid, et kool on just nende töid tunnustanud ja ees ootab reis Brüsselisse, olid emotsioonid kõrgel. “Kui kuulsin, et olen üks võistluse võitnutest, hüppasin sõna otseses mõttes rõõmust lakke,” rääkis Õnnela.

“Enne reisi olin üsna ärevil. Ma ei olnud varem lennukiga sõitnud ja ei teadnud, kuidas sellesse suhtuda,” tunnistas Kristiina. Pärast esimest lennureisi asendus ärevus aga kergendustundega. “Kuigi ma kardan kõrgust, ei olnud üldse hirmus, hoopis tore oli,” kinnitas ta.

Juba lennureisil saadi tuttavaks Eesti teise delegatsiooniga, Aseri kooli esindajatega, ning edasi liiguti juba üheskoos. Esimene üritus Brüsselis oli kohtumine Regioonide Komitee UEN-EA fraktsiooniga, kus konkursivõitjad seitsmest Euroopa riigist tutvustasid oma kooli, linna ja maakonda. Just seda osa programmist peab kõige meeldejäävamaks Kristiina Randviir. ?Väga tore oli kuulata, kuidas kõikide maade esindajad tutvustasid oma kooli ja kodupaika. Koos oli palju huvitavaid inimesi ning kõlasid erinevad keeled,? lausus ta. ?See oli tore, kui ?otlane rääkis, et elab üsna väikses linnas, sama suures nagu Jõgeva, aga neil on seal 12 kõrtsi,? meenutas ta.

Pärast tutvumisringi oli soovijatel võimalus külastada kunstinäitust ning seejärel osaleda Regioonide Komitee täiskogu istungjärgul. “Istung jättis mulle sügava mulje. Algul oli osalejate ainus ülesanne käe tõstmine või tõstmata jätmine. Kui aga hakati rääkima muudatustest, mis on vaja läbi viia, oli näha, et inimesed on tohutult tööd teinud. Minu jaoks oli see suur emotsioon,” rääkis Õnnela, kelle soov tulevikus Euroopa Liidu heaks töötada pärast täiskogu koosolekul viibimist veelgi suurenes.

Õhtul enam palju ei jõutudki, magamata öö andis tugevalt tunda. Pärast veendumist, et ükski hotelli teleka neljakümnest kanalist ei näita Eestis parasjagu toimuvat Eesti-Inglismaa jalgpallimat?i, saabus öörahu.

Järgmine päev algas mitmetunnise bussiekskursiooniga ja jalutuskäiguga vanalinnas. Hiljem sai igaüks ise otsustada, kuidas oma aega sisustab. Delegatsioonide nooremad liikmed otsustasid üksmeelselt minna tutvuma Brüsseli kaubandusvõrguga, õpetajad aga külastasid muuseume ja kirikuid.

Väärt võimalus

Nii  Õnnela Skobiej kui ka Kristiina Randviir kinnitasid kui ühest suust, et jäid reisiga rahule ning essee kirjutamine tasus end kuhjaga ära. “Ainus, millest on kahju, on see, et teiste delegatsioonide liikmetega eriti suhelda ei saanud. Aega jäi lihtsalt väheks, paljud ei suutnud ületada hirmu inglise keeles rääkida,” ütles Kristiina. Ka  avaldas ta kahetsust, et püsivaid kontakte luua ei õnnestunud. “Rääkisin küll teistega, aga väga põgusalt. Kahju, et rohkem tuttavaks ei saanud, ilmselt oleks pidanud ise julgem olema,” kahetses tüdruk. 

Palju uut said noored teada Regioonide Komitee kohta. “Enne reisi olin ma kuulnud, et selline organisatsioon nagu Regioonide Komitee on olemas, aga ma ei teadnud, mida ta täpselt teeb. Nüüd olen palju targem,” nentis Õnnela.

Helle Roobi sõnul oli reis vajalik mõistmaks, kuidas Euroopa Liit ikkagi toimib. “Raske on lastele õpetada, kui ise näinud ei ole. Arvan, et kõik õpetajad, kes tundides Euroopa Liidu teemat käsitlevad, peaksid Büsselis ära käima, tegelikult peaksid sama tegema ka õpilased. Eesti on nii väike ja meie inimesel ei ole kerge selle suure masinavärgi toimimist hoomata,” märkis ta.

Mõlema konkursivõitja sõnul on oluline Euroopa Liitu tunda. “Ma usun, et noored peaksid asjast huvituma, kuna me oleme ju osa sellest liidust,” kinnitas Õnnela. “Inimesed peaksid püüdma otsida võimalikult palju informatsiooni, et teada, millised on nende õigused ja kohustused,” lisas ta.

Huvi iseseisvalt uurida on aga väike, arvavad konkursivõitjad. “Pigem teatakse seda, mis on meediast läbi käinud ja mida õpetaja või vanemad arvavad. Ma arvan, et vähesed on ise midagi juurde uurinud,” arutles Kristiina. Õnnela sõnul sõltub kõik inimesest endast. “Keda huvitab, sellel on palju võimalusi informatsiooni leida. Meil koolis on lausa kuhjas materjale, mida igaüks võib lugeda ja kasutada, samuti on olemas palju Euroopa Liidu teemalisi internetiportaale.?

Ühisgümnaasiumi õpetaja sõnul võiks Euroopa Liidu temaatikat rohkem olla sees ka õppekavas ja õpikutes. “Ühiskonnaõpetuse raamatus on üks peatükk Euroopa Liidust, aga võiks olla rohkem,” sõnas ta. “Mind üllatab, et uues õpikus, mis on välja antud paar aastat tagasi, on vähem materjali Euroopa Liidu kohta kui vanas õpikus, mis välja antud siis, kui me veel liitu ei kuulunud,” rääkis Helle Roop. Muretsemiseks pole tema sõnul aga põhjust, põhiteadmised saab koolist kätte ja need, keda asi tõeliselt huvitab, õpikuteadmistega niikuinii ei piirdu ning otsivad ise materjali juurde.


Euroopa Liidu Regioonide Komitee

1994. aastal asutatud Regioonide Komitee on nõuandev organ, mis koosneb Euroopa Liidu erinevate piirkondade ja kohalike omavalitsuste esindajatest. Komitee ülesandeks on esitada kohalikke ja piirkondlikke seisukohti ELi õigusaktide kohta. Komiteega tuleb konsulteerida enne ELi otsuste vastuvõtmist, mis käsitlevad piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi puudutavaid küsimusi, nagu regionaalpoliitika, keskkond, haridus ja transport.

Komiteesse kuulub 344 liiget, kes valitakse ametisse neljaks aastaks. Iga liikmesriigi esindajate arv peegeldab ligikaudu selle rahvaarvu ? Eestit esindab 7 inimest. Oma liikmete hulgast valitakse kaheks aastaks president. 2006. aasta veebruaris sai presidendiks Michel Delebarre Prantsusmaalt.

Komitee liikmed on jagatud spetsialiseerunud komisjonidesse, mille ülesandeks on valmistada ette täiskogu istungjärke. Komisjone on kuus: territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika komisjon, majandus- ja sotsiaalpoliitika komisjon, säästva arengu komisjon, kultuuri- ja hariduskomisjon, põhiseadusküsimuste ja Euroopa halduse komisjon, välissuhete komisjon

Allikas: http://europa.eu/institutions/index_et.htm


Eesti ja Euroopa Liit:

* Läbirääkimised ühinemiseks algasid detsembris 1997.

* Ühinemise referendum toimus 14. septembril 2003, seal osales 64,06% valimisõiguslikest kodanikest. Poolt oli 66,83%, vastu 33,17%.

* Ühinemine toimus 1. mail 2004.

* Eestit esindab Europarlamendis 6 inimest: Marianne Mikko (SDE), Siiri Oviir (Keskerakond), Toomas Savi (Reformierakond), Tunne Kelam (Isamaaliit), Andres Tarand (SDE) ja  Katrin Saks (SDE).

* Eesti Panga prognoosi kohaselt vahetatakse kroon Euroopa Liidu ühise rahaühiku euro vastu 2011. aastal.

* Euroopa Liidu 27 liikmesriigis kokku elab ligi 490 miljonit inimest 4,24 miljonil ruutkilomeetril. Eestis elab ligikaudu 1,3 miljonit inimest ning riigi pindala on 45,2 tuhat ruutkilomeetrit. Euroopa riikide võrdlevas tabelis on Eesti seega vastavalt 23. ja 20. kohal.

LIIS ROHTMETS

blog comments powered by Disqus