Mustvee sadama projekteerimisel unustati kutseline kalapüük kui oluline tööandja Peipsi ääres. Hiljem on väga raske kõiki vajadusi arvestavaid parandusi teha. Õieti ei ole Mustvee sadama projekteerimisel ka praegu kalurifirmade käest nende vajaduste kohta küsitud.
Kasepää vallavalitsus on detailplaneeringust lähtuvalt esitanud projekti sadama tööprojekti koostamiseks koos vajalike lisadega EL struktuurfondide ettevalmistusfondi. Rahastamisel toetavad projekti realiseerimist 5 kalurifirmat.
Kalapüügifirma peab hoidma igat krooni.
Kuna senised investeeringud on suurematel kalurifirmadel Omedu piirkonnas, on nad eluliselt huvitatud nende sidumisest kavandatava sadamaga.
Nii on OÜ Omedu Rand rajanud nüüdisaegse tootmishoone, kus on külmhoone, kalatöötlemisvõimalused, bürooruumid jne. Ka OÜ MIF Laine tootmishooned on planeeritava sadama vahetus läheduses.
Kalasadamat välja ehitamata ei ole võimalik rääkida Jõgeva maakonna Peipsi kalandusest kui majandusharust. Juba praegu on keeruline korraldada järelvalvet. Maakonnas püüdvast 4 põhjanoodast on üks sunnitud kala tooma kaldale Kallastel, rentides võimalust AS Kallaste Kalurile kuuluvas sadamas. See tõstab kala omahinda. Põhjanooda püügil tuleb kehtivatest õigusaktidest lähtuvalt eelnevalt teatada sadamasse saabumisest keskkonnainspektsioonile. Mitmetes eripiirkondades randumine vähendab inspektorite töö tulemuslikkust.
Maakonna kalapüügifirmad püüavad parematel aastatel üle 850 tonni kala ja selle toomine maale kusagil ?sillakese? ääres ei tule kõne alla. Ajutiste randumiskohtade kasutamine toob suuremaid probleeme ka keskkonnanõuete täitmisel.
Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit pooldab Omedu sadamat
Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu liikmed peavad otstarbekaks kalasadama ehitamist Omedusse.
Kindlasti tuleks tegelda Mustvee sadama arendamisega puhkemajanduslikuks tegevuse korraldamiseks.
URMAS PIRK,
Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu juhatuse esimees
