Omavalitsusjuhtidega kohtunud Nikolai Laanetu märkis, et praeguseks on valminud Jõgevamaal paiknevate Vooremaa järvede korrastamist käsitlev projekt.
“Selles tegevuskavas on antud hinnang nende järvede praeguse olukorra kohta ning arvestatud ka järvede ümbruse reostuskoormusi,” ütles teadlane, kes ka ise projekti koostamisel osales. Riikliku Looduskaitsekeskuse Jõgeva-Tartu regiooni juhataja Toomas Võime lisas: “Praeguseks on projekt saadetud läbivaatamiseks erinevatele osapooltele ja on koostatud ka plaanid, kus võiks roogu niita, kus korrastada kaldavööndit.” Võime sõnul rahastab projekti Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Nikolai Laanetu rääkis, et praegu on kõige rohkem tervendamistöid kavandatud Elistvere järve ääres. “Elistvere järv on muda täis ja madalaveeline. Kuna kaks jõge voolavad sellest läbi, püsib järve seisund ka tulevikus stabiilsena, kuid vähemasti talvel hakkab elu järvest kaduma. Soitsjärv on aga linnuala ning selles mõttes tabujärv, kus midagi teha ei tohiks. Samas on teada, et Soitsjärve pinda on kunagi kahel korral alla lastud ja vanast Soitsjärvest pole midagi järel.?
Tarvis vaadata kriitiliselt
“Järvedega seotud probleeme tuleb aga vaadata kriitiliselt ? nii looduskaitse, inimeste huvide kui ka keskkonna üldise stabiilsuse vaatevinklist. Nii näiteks tuleb arvestada veekogude ökoloogilisi iseärasusi ning samas pidada oluliseks seda, et järvedel oleks supluskohti ja paadisadamaid,” ütles Nikolai Laanetu, kelle seisukoht on, et järvede seisundi hindamisel ja nende korrastamisel oleks mõttekas kasutada ka Soome kogemusi.
“Jõgeva Maaparandusbürool ongi juba koostöösuhted Soome spetsialistidega,” ütles ta.
Laanetu sõnul tuleks veekogude keskkonnaseisundi huvides kehtestada väga range kord ka sõnniku ladestamisel. Tema arvates peaksid farmide juures olema korralikud sõnnikuhoidlad.
Käed jäävad lühikeseksÜks Jõgevamaa omavalitsusjuhtidest, Saare vallavanem Jüri Morozov ütles Vooremaale:
“Kohalikel omavalitsustel jäävad käed suhteliselt lühikeseks, et midagi järvede või vooluveekogude korrastamiseks ära teha. Valdadel pole selleks ressurssi ja teiseks pole me ka nende loodusobjektide haldajad. Seda arvestades peaks koostama Vooremaa järvede kohta tervikliku programmi, mis sisaldaks konkreetset hinnangut iga järve kohta ja ülevaadet vajalikest töödest, mida peaks rahastama riiklikest vahenditest. Selline variant oleks kõige loogilisem. Pole ju mõtet püüda igas omavalitsuses ?oma juppi? ära teha ning võistelda, kes saab enne.?
Morozov on nõus ka Nikolai Laanetu soovitusega rajada paisjärved. “Meie piirkonnas on ehitatud Voore ökopaisjärv ja Koseveski paisjärv, mille tulemusena on vee-elustik oluliselt suurenenud. Veekogudesse on tulnud jõevähki ja kasvanud kala liigirikkus. Samuti paraneb elukeskkond. Näiteks poleks ilma paisjärveta võimalik käivitada ka Voore noorteküla ideed,” märkis Saare vallavanem.
JAAN LUKAS
