Omavalitsused pole enam kohustatud spordiühendusi toetama

Riigikogus vastu võetud lisaeelarve seadusega pole omavalitsustel enam kohustust toetada laste ega täiskasvanute spordiühendusi, samuti noorteprogramme ja noorteprojekte.

Kui seni olid omavalitsused kohustatud spordiühendusi minimaalseltki toetama, siis nüüd seadus neid selleks enam ei kohusta, sest koos lisaeelarve seadusega muudeti ka noorsoo- ja spordiseadust.

Seadusemuudatus puudutab mitte ainult laste ja noorte, vaid ka täiskasvanute sportimisvõimalusi, keda omavalitsused spordiühenduste kaudu toetasid.

Jõgevamaa Omavalitsusliidu (JOL) tegevjuhi Ants Orgulase sõnul on sporditöö  Jõgevamaal viidud eelkõige klubide tasemele. Toetuse maksmise lõpetamine tähendaks nende töö lõpetamist.

Võrreldav metsapõlenguga

16 aastat noori korvpallureid treeninud Raivo Tralla võrdles omavalitsuste toetuse lõppemist metsapõlenguga. „Need poisid, kes praegu mängivad, jätkavad veel umbes 15 aastat, aga rohkem enam mängijaid peale ei tule,” tõdes Tralla. Tema sõnul lõpetab enamik treenereid töö, kui omavalitsuste toetust enam pole.

Jõgevamaa spordiliidu Kalju tegevjuhi Uno Valdmetsa hinnangul on taoline käitumine äärmiselt silmakirjalik. „Hea on ju omavalitsustele öelda, et teil pole enam seda kohustust, ärge makske. Või kui maksate, siis ise teate, mis vahendite arvelt,” nentis ta.

Samas kinnitas spordijuht, et enamik omavalitsusi ei lähe kindlasti laste sportimisraha kallale.

Spordijuhid loodavadki, et omavalitsused ei loobu klubide ja spordiseltside ning -liitude toetamisest. Valdmetsa sõnul maksab üleriigilistel võistlustel osaleva lapse sportimisaasta 6000 – 10 000 krooni, praegu katsid vanemad sellest umbes 900 – 1800 krooni. Lapsevanema jaoks tõuseb aastamaks seega üle viie korra ja enamik neist ei suudaks seda maksta.

On ka omavalitsusi, kus juba praegu ei suudeta laste võistlemas käimist toetada ja lapsed koguvad ise bussiraha, et võistlema sõita.

Enamik omavalitsusi ei loobu

Põltsamaa valla finantsjuht Viida Kuusik kinnitas, et nemad toetavad sporti edasi. Tõsi, mitte küll sama palju kui eelmisel aastal. Siis kulus spordiklubide ja spordiürituste toetuseks valla eelarvest umbes 1,5 miljonit krooni.

Puurmani vallavanem Rauno Kuus peab riigi otsust kummaliseks. „Ega meile ka varem spetsiaalselt spordiühenduste toetamiseks raha antud, ikka pidime need summad ise valla eelarvest leidma,” nentis ta. Puurmani vald hoiaks kokku umbes pool miljonit krooni, kui loobuks spordiühenduste ja noorteprojektide ning noorteühenduste toetamisest. „Vald ei tee seda kindlasti,” märkis vallavanem, lisades, et nii spordiühendustele kui ka noorteprojektidele mõeldud toetusi tuleb tänavu kindlasti vähendada. Kuid kärpeid on tehtud pea igas valdkonnas.

Ka Saare vallavanem Jüri Morozov kinnitas, et vald ei lõpeta spordiühenduste toetamist. Spordivaldkonna kasutada olev raha on Saare vallas tänavu mullusega võrreldes kolm korda vähenenud.

„Rajatud spaad ja spordikompleksid peaksid ikka edasi toimima, sest kui inimestel ei ole lapsest saadik tekkinud harjumust sportida, ei kujune seda enam ka vanemas eas,” tõdes ta.

iii

HELVE LAASIK

blog comments powered by Disqus