Skulptor Tauno Kangro idee järgi teostatud taies on üks kaheksast, mis valmis tänavu suvel Sõpruse pargis toimunud rahvusvahelise graniitskulptuuri festivali raames. Sõpruse pargi rajaja ja graniitskulptuuri festivali läbiviija Ants Paju lubas juba taiese avamisel, et kohe pärast Ateena mängude lõppu saab olümpiamedalistide nimekiri graniitsammastel täiendatud värskete medalivõitjate nimedega. Ning nüüdseks on see töö tõepoolest ka tehtud.
“Kui mehed võõrsil selliseid tegusid teevad, nagu teie Ateenas, siis näitavad nad, et on tõelised Eesti mehed,” ütles Ants Paju, seades kolm medalisti rivvi “Tee Olümposele” sammaste ette. Jüri Jaansoni kõrvale palus ta tema abikaasast treeneri Tatjana Jaansoni, Aleksander Tammerti kõrvale tema nimekaimust isa ja treeneri ning Indrek Pertelsoni kõrvale Eesti Olümpiakomitee presidendi Mart Siimanni ja maavanem Aivar Koka. Kui Ateenas pärjati medalistid loorberipärgadega, siis Põltsamaal said nad pähe Eesti Rukki Seltsi presidendi Vahur Kuke poolt kohale toodud rukkipärjad.
Olümpiasangareid tervitasid Eesti Maaspordi Liidu Jõud juhatuse esimees, keskkonaminister Villu Reiljan, Leedu suursaadik Eestis hr Antanas Vinkus ja Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots.
Sõpruse parki oli olümpialasi tervitama tulnud terve Põltsamaa Ühisgümnaasiumi pere, paljud linlased ning Jõgevamaalt Riigikogusse valitud poliitikudki. Niipea kui Tammert, Pertelson ja Jaanson oma nimelised tammed istutatud said, kogunes nende ümber niisugune summ nooremaid ja vanemaid autogrammikütte ja piltnikke, et ajakirjanikul oli neile võimatu ligigi saada. Osa noori sättis ennast autogrammide jahtimise asemel aga hoopis jooksurajale. 2004 meetri pikkusel aastajooksu distantsil peetud nn viimase mehe jooksus selgitasid enda hulgast parimad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi kahekümne klassikollektiivi viieliikmelised esindused. Jooksjad rajale läkitanud Mart Siimann tõdes, et kui Tallinna ja Põltsamaa erinevat rahvaarvu arvesse võtta, siis oli Põltsamaal olümpialasi tervitamas kindlasti proportsionaalselt suurem rahvahulk.
“Ja mulle väga meeldib, et alati, kui ma mõnele Jõgevamaal toimuvale pidulikule üritusele tulen, ei piirduta siin ainult kõnede pidamisega, vaid tehakse ikka natuke sporti ka,” ütles Mart Siimann.
Tema sõnul on Ants Paju ja Tauno Kangro ettevõtlikkus Eesti spordile olümpiamängudel kuulsust toonud naiste-meeste saavutuste jäädvustamisel muljetavaldav.
“Sellist tükki pole Eestis mitte keegi suutnud teha. Kui Tallinnas alles mõeldakse olümpiapargi rajamisele, siis Ants Paju näitas, et ta ei oska mitte ainult pikki ja ilusaid kõnesid pidada, vaid vajaduse korral ka kiiresti tegutseda. Sellise monumendi kasvatuslikku tähendust siinsetele noortele on raske üle hinnata. See pole mitte üksnes kehakultuuri, vaid kogu meie rahvuskoltuuri väärtustamine,” ütles Mart Siimann.
Ka Ateenas hõbemedali võitnud sõudja Jüri Jaanson arvas, et Paju on ennenägematu vägitükiga hakkama saanud ja isiklikult väljendatud tänu kõrval palus ta tänusõnad ka ajalehes ära trükkida. Küllap olid sama meelt ka teised olümpialased. Kõik kolm vägilast viisid küünlad meie hulgast lahkunud olümpialaste Kristjan Palusalu, Lauri Ausi ja Küllo Kõivu mälestuspuudele, mis samuti kasvamas Sõpruse pargis.
Ja kuigi Ants Paju on enda rajatud parki istutanud juba loendamatul hulgal puid, istutas ta eile veel ühe: selle, mis talle eilse 60. sünnipäeva puhul kingiti. Kingitusi ja õnnitlusi tuli tal pargis vastu võttaa hulganisti.
“Juba sellise ilusa ja tähendustest pakatava päeva pärast tasus sellist paika kolmkümmend aastat tagasi rajama hakata,” tõdes juubilar ise.
RIINA MÄGI