Ametikoht kaunistab inimest. Selge on, et ilma vaevata kõrgeid positsioone, olgu siis valla või riigi tasandil, ei tule. Juba valimistel osalemine on katsumus, sest kompromisse tuleb teha rohkem kui üks. Oskuslikult on vaja läbi purjetada paljude arvamuste ja lubadustega ääristatud karidest ja sealjuures püüda jääda ka iseendaks.
Saavutatust on loomulikult raske loobuda, samas tuleb teha valikuid. Poliitik on ka inimene. Kipume seda unustama. Oleme harjunud, et selle ameti kandja on süljekauss, kelle suunas võib ainult sappi pritsida. Unustame tihti, et ka poliitikul on pere, naine, laps ja tegelikult on kõige muu, eneseteostuse ja missiooni juures, need kõige tähtsamad.
Üsna mõistetav on soov jätkata ja olla edukas nii pereelus kui ka karjääris ja vahel tulebki teha valikuid. See, et Mustvee vallavolikogu juhtinud Aivar Saarela soovib võtta pausi, on inimlikult mõistetav. Seda nii opositsiooni kui ka koalitsiooni poolt. Ka valija saab sellest aru. Aga kas see jõgi, millest ta paratamatult peab välja astuma, on pikema puhkuse läbi saades ikka endine, sama vee ja sisuga, on kaheldav.
Vallad ei saa jääda juhtimata. Selleks on neid ka suuremaks liidetud, et nad paremini toimiksid ning elanikkonna vajadusi täidaks ja rahuldaks. Öeldakse, et loodus ei salli tühja kohta. Ja otsusekindlus näitab selgroogu. Ja veel – inimesi peab usaldama. Pärast puhkust saab uuesti alata. Ka olümpiamängudel hakkavad kõik võistlused pihta puhtalt lehelt, alates kvalifikatsioonist ja lõppedes lõppvõistlusega.
