Käivitunud vägivallavastane kampaania #meieajakangelane toob taas tähelepanu perevägivalla all kannatajatele, olgu selleks mees või naine. On positiivne, et iga kord kui avalikult vägivallast räägitakse, kasvab tugikeskusesse helistajate ja kirjutajate hulk. Ühelt poolt on kurb, et vägivallatseja hirmu all kannatajate arv nõnda suur on. Samas on hea, et inimesed mõistavad vaimse tervise olulisust ja endast teada andmisest. Sellest algab paranemine.
Vägivald ei ole enam ammu kellegi eraasi. Sellest peab ja tuleb rääkida. Kuuldes karjeid või tüli, ei tohi käed rüpes ootama jääda ning loota, et vaidlus ise laabub. Meie piirkonnapolitseinikud teevad iga päev tänuväärset tööd ning toetavad perekonda ka hiljem.
Ent inimlikkust vajab ka meid ümbritsev keskkond. Seda kurvastavam oli asjaolu, et kellegi pahatahtlikud käed olid Mustvee jõe äärde jätnud kotitäie meditsiinijäätmeid. Olgugi et veel pole kindel, kas tegemist on ettevõtte või eraisiku kätetööga, andis ümbritsev keskkond märku, et tegemist on pikaajalise ettevõtmisega. Mis põhjusel täpsemalt meditsiinijäätmed loodusesse said, selgitab välja Keskkonnainspektsioon. Hoolimata kampaaniatest ja teavitustöödest pole ilmselt kõik siiani aru saanud, et jäätmete, iseäranis ohtlike jäätmete koht on selleks ettenähtud kohas, mitte looduses. Kannatame ju seeläbi kõik.
Tänasest lehest selgub, et ennekõike loeb oskus igas olukorras jääda ennekõike inimeseks, kes hoolitseb teistest ja keskkonnast. Sest peame ju selles maailmas elama lõppude lõpuks ikkagi koos. Meeldib see meile või mitte.
