Nädalavahetusel toimunud ökomessil propageeriti looduslähedast tarbimist ja väärtustati eluviise, mis on kooskõlas looduskeskkonnaga.
“Mõeldes lastele, on meie kohus tagada meid ümbritseva keskkonna jätkusuutlik areng. Ökomess propageerib lahendusi, mis sellise arengu tagavad,” tutvustas messi korraldaja Karin Poolak.
Tartu messikeskuse ruumidesse kogunenud huvilised said kolme päeva vältel tutvuda tootjatega, kes toetavad rohelist eluviisi. Messil pakutav kaubavalik oli mitmekesine ja rääkis kujukalt sellest, et soovi korral saab kõik eluks vajaliku soetada ökokauba seast.
Kõige enam pakuti messil kosmeetikatooteid, teiste seast hakkas silma kitsepiimast valmistatud seep. Mitmekesine oli šampoonivalik, palju oli müügil puhastusvahendeid.
Ökomess rõõmustas magusasõpru, eriti neid, kes otsisid uusi elamusi. Julgemad said kaasa osta õietolmu, taruvaigu või kanepiseemnetega šokolaaditahvli, traditsioonilisemaid maiustusi hindavad magusaarmastajad leidsid soovitu käsitsi valmistatud kommide seast. Lettidel seisis sadu moosipurke, muu hulgas sai osta piparmündi-vaarikamoosi.
Katkematu järjekord oli Edgar ja Tiina Koltsi müügileti ees, kes olid tulnud messile Võrumaalt Taarapõllu talust. Nad pakkusid moosi, mahla, kukeseenejahu, kuivatatud marju ja veel palju muudki. Koltsid hakkasid mahetootmisele mõtlema 5-6 aastat tagasi, praegu pakub Taarapõllu talu 50 erinevat toodet. “Valik peab mitmekesine olema, nii leiab igaüks oma,” kinnitas talu peremees.
Inimeste huvi mahetoodete vastu on Edgar Koltsi sõnul suur. “Rahvast huvitavad mahetooted, need on ehtsad, looduslikud ja naturaalsed,” põhjendas ta ja lisas, et messil on kõige rohkem ostetud mustika ja mustika-kõrvitsa mahla.
Lisaks toidule ja joogile pakuti messil patju, treeningumasinaid, käsitsi valmistatud kaarte ja veel palju muudki.
Vastutulelikud müüjad ja paindlikud kaubakogused
Tootjad, kes ökomessil oma kaupa pakkusid, võlusid külastajaid oma paindlikkuse ja vastutulelikkusega. Mitmed pakkujad tegid ostjatele hinnaalandust — mitte siis, kui ostja alles kahtles, vaid juba rahamaksmise ajal. Paindlikkus väljendus ka kaubakogustes. Mitmes müügipunktis pakuti lahtist kaupa, näiteks olid ühel letil reas mitmeliitrised šampooni- ja palsamipütid, mille küljes väike kraan. Nii sai osta täpselt sobiva koguse juuksehooldusvahendit, lähtudes oma vajadustest ja võimalustest. Suur osa tooteid oli siiski pakitud, kuid pakendeid oli mitme suurusega.
Messi raames toimusid ka mitmed seminarid, ettekannetega astusid üles Marek Strandberg, Peep Tobreluts, Darja Matt, Kadri Karu, Andro Roos ja Erki Pisuke. Oma infoboks oli erakonnal Eestimaa Rohelised, erakond tutvustas ennast ja oma tegevust. Messilt sai osta ka teadus- ja loodusajakirju Eesti Loodus, Looduse sõber, Horisont jt.
Meie tegevus jätab jälje
Messikeskuse teises saalis avati näitus “Jälg metsas”, mis andis pildi sellest, mis juhtub, kui inimene majandab metsa, ja mis saab siis, kui ta seda ei tee. “Tahame näidata, et tagajärg on nii tegemistel kui ka tegematajätmistel. Kõik on valikute küsimus,” sõnas näituse koordinaator Maarja Seedre.
Näitus viis külastajad tehismetsa, kus oli kuus erinevat ruumi. Esimene ruum andis pildi sellest, milliseks muutuksid metsad, kui me neid ei majandaks. Tuppa sisenedes sattusid külastajad 50 aasta vanusesse metsa, mis muutus järjest vanemaks —kuni 200-aastase põlismetsani. Teine ruum andis ülevaate sellest, kui oluline on riigi jaoks mets. Tänasel päeval annab metsast saadav puit meie riigile umbkaudu viis protsenti kogu Eesti majanduse mahust. Kolmandas ruumis pöörati tähelepanu puidutoodete vähenemisele meie igapäevaelus ja kutsuti üles eelistama kodumaiste käsitöömeistrite toodangut. Plastist pannilabidate lagunemisaeg on aastakümneid pikk, samas kui kasutuskõlbmatuks muutunud puulabida saab lihtsalt ära põletada. Neljas tuba manitses käituma metsas nii, et me ei kahjustaks metsaomaniku vara ega häiriks metsaelu. Muidu on omanikul kergem mets sisenemist keelava sildi abil lukku panna.
Viiendas ruumis eksponeeritu andis teada, et kui inimene metsas tegutsedes mõtleb ainult kiiresti saadavale tulule ja/või teeb raiet oskamatult, siis rikub ta metsa väga pikaks ajaks. Samuti nägi videofilmi vahendusel, kuidas inimene võib oma hoolimatu käitumisega, näiteks prügi maha visates või tulega hooletult ümber käies, metsa kahjustada. “Aastas toimuvatest metsatulekahjudest ei ole vaid üks protsent inimtekkeline,” teavitab näitust tutvustav infoleht. Kuuenda näituseruumi teema oli säästev metsamajandus. Huvilised said näiteks teada, et spetsiaalsed matkajalanõud ei lõhu rohukamakat ja samblavaipa nii palju, nagu seda teevad kontsakingad. Ja et pikemale retkele minnes tasub suhu või taskusse pista karamellkomm, sest see annab jõudu.
Riigimetsa Majandamise Keskuse rändnäitus “Jälg metsas” on avatud 14. detsembrini, pääs näitusele on prii. Tartust rändab näitus Türile, seejärel Narva.
iii
LIIS ROHTMETS
