Nendega samaväärset õigust ? võimalust oma õigusi kohtus kaitsta ? peetakse aga pahatihti väljavalitute eelisõiguseks, sest see seostub esmajoones advokaatide ja suure rahaga. Ometi on üks õigusriigi tunnuseid kõigi inimeste võimalus õigusabi saada ja vajaduse korral ka kohtusse pöörduda.
Tasuta õigusnõustamine
1. märtsil hakkab kehtima riigi õigusabi seadus, mis võimaldab saada õigusabi ka neil, kellele advokaadi palkamine üle jõu käib. Siiani on tasuta õigusabi osutatud üksnes kohtumenetluse raames, edaspidi aga lisandub sellele ka õigusnõustamine.
Et eesmärgiks on toetada inimesi, kel tõesti pole võimalik õigusteenuse eest maksta või pärast maksmist säilitada elementaarset toimetulekut, siis ei anta riigi õigusabi näiteks inimesele, kellel on võib-olla küll väiksed sissetulekud, aga on piisavalt vara, mida on võimalik kergesti müüa. Sellise vara hulka ei arvestata eluruumi ja vajalikku sõiduvahendit. Veel tasub märkida, et õigusabi ei anta ka näiteks ärivaidluse või moraalse kahju hüvitamise korral.
Tuleb meeles pidada, et riigi õigusabi ei tähenda siiski igal juhul tasuta teenust. Õigusteenuse eest maksab riik, kuid erandkorras ? juhul, kui inimese majanduslik olukord viie aasta jooksul märkimisväärselt paraneb ?, on riigil õigus temalt kulud osaliselt või täielikult välja nõuda.
Advokaat annab nõu
Kohtusse pöördumine eeldab üsna head seadusetundmist, mida enamikul inimestel ei ole. Lisaks on selge, et suur osa õigusprobleeme on võimalik lahendada ilma kohtuta. Seetõttu saab riigi õigusabis senisest märksa kaalukama rolli õigusnõustamine. Advokaadid hakkavad andma nõu, kuidas probleemi lahendada ja kas on üldse vaja kohtusse minna, aga vajaduse korral ka esindama abivajajaid kohtuvälistes vaidlustes. Samuti kuulub õigusnõustamise alla abi mitmesuguste õigusdokumentide koostamiseks.
Õigusabi ei pea olema mitte ainult taskukohane ja asjatundlik, vaid ka kergesti kättesaadav. Seetõttu on kavas lisaks riigi õigusabile, mida osutavad advokaadid, luua õigusabipunktide võrgustik. Veel sel aastal avatakse kõigis Eesti piirkondades kokku vähemalt kaheksa õigusabipunkti. Riigi toetatavad mittetulundusühingud hakkavad neis abivajajatele jagama tasuta nn õiguslikku esmaabi lihtsamates asjades, mille lahendamine ei nõua advokaadi pädevust.
Abi kohtumenetluses
On selge, et ainuüksi võimalus kohtusse pöörduda ei aita kuigi paljusid. Väga sageli on pidanud sellestki loobuma näiteks lapse isalt lapsele elatist sooviv ema või paljulapselise pere isa, kes on ebaselgetel asjaoludel töölt vallandatud ja kel on osa töötasu saamata jäänud. Sest neil pole raha ega teadmisi, et kohtus oma õiguste eest seista. Nad on olnud küll vabastatud lõivust, mida kohtussepöördumise eest üldiselt maksta tuleb, kuid seejärel on nad jäetud omapäi lapse isa või tööandja palgatud advokaatidega seadusetundmises võistlema. Sama hästi võiks määrata haige haiglaravile, kuid nõuda seejuures, et ta end ise opereerima asuks.
Seni on tervelt 98 protsenti riigi õigusabist kulunud kriminaalasjades määratud riiklikele kaitsjatele. Nüüd võib oodata, et tänu riigi abile kohtumenetluses kasvab just selliste tsiviilvaidluste arv, kus üheks osapooleks on vähekindlustatud inimene, kes pole probleemile lahendust saanud pelgalt rahapuuduse ja juriidiliste teadmiste nappuse tõttu. Enam ei sõltu edu kohtuvaidluses üksnes isikliku rahakoti paksusest.
Täpsemat infot riigi õigusabi kohta saab kohtutest ja advokaadibüroodest, kusjuures advokaadibürood on kohustatud riigi õigusabi saamise aluste ja korra kohta selgitusi andma ilma selle eest tasu võtmata.
Jõgeval ja Jõgevamaal pöörduge nõu saamiseks ja õigusabi taotlemiseks Jõgeva Maakohtusse, mis asub Jõgeval, aadressil Pargi 1.
KEN-MARTI VAHER,
justiitsminister
