“Meil oli tegelikult lihtsam alustada kui nii mõnelgi teisel nõustajal,” ütles Mare Maalma. “Meid ootasid pensioniameti hoonesse tööle tulles korras ja sisustatud ruumid. Mõnes muus maakonnas tuli ohvriabinõustajatel alustada ruumide koristamisest ja kappide tassimisest.”
Koostöövõrgustiku loomiselgi pole suurtesse raskustesse takerdutud. Hea koostöö on tekkinud politseinike ja sotsiaaltöötajatega. Ka on ohvriabinõustajad leidnud endale vabatahtlikke abilisi, kellest üks on koguni jurist. Tänu temale on nii mõnigi hädaline tasuta juriidilist nõu saanud.
Agur Karukäpa sõnul väga noored inimesed naljalt ohvriabinõustajate jutule ei tule, rohkem ikka kesk- ja vanemaealised. Mare Maalma lisas, et ettearvatult pöördutakse nõustajate poole kõige enam sassis peresuhete ja perevägivalla pärast.
“Psühholoogi, veel vähem psühhiaatri ülesandeid me täita ei saa, sest me oleme üksnes koordinaatorid ega oma vastavat ettevalmistust, küll aga saame me inimese ära kuulata ja anda nõu, mil viisil probleemi lahendama asuda,” ütles Mare Maalma.
Tema sõnul ei ole psühhiaatri abi kohe kusagilt võttagi, sest vastava spetsialisti vastuvõtule on järjekord. Psühholoogilise nõustamisega siinkandis aga õieti keegi ei tegelegi. Veelgi suurem probleem on see, et Jõgevamaal pole ka turvakodu, kus perevägivalla all kannatavad naised-lapsed ajutist peavarju leiaksid. Tartus turvakodu on, ent seal teiste maakondade abivajajate jaoks ruumi ei jätku.
Raha pole anda
“Mõistagi ei ole meil käepärast ka põhjatut rahakotti, mille rauad lahkesti avada, kui inimsese mure lahendamine eelkõige raha nõuab,” ütles Mare Maalma. “See-eest teame soovitada, kellelt ja kuidas toetust taoteda ? juhul kui seadus konkreetsel juhul vähegi mingit toetust saada võimaldab.”
“Vähesed teavad näiteks seda, et vägivallakuriteo ohvriks langenul on õigus taotleda ohvriabi hüvitist,” lisas Agur Karukäpp. “Hüvitist makstakse kuriteo tagajärjel tekkinud raske tervisekahjustuse või vähemalt kuus kuud kestva tervisehäire korral ning ohvri surma korral tema ülalpeetavatele.”
Lisaks nõu andmisele on ohvriabikoordinaatorid aidanud inimestel hagiavaldusi kirjutada ning inimestega tugiisikuna kohtus kaasas käinud.
“Minu kogemused näitavad, et Jõgeva Maakohtus on väga tublid kohtunikud, kes maldavad ka vanema inimese mõnikord natuke aeglase või ühelt asjalt teisele hüppava jutu ära kuulata,” ütles Mare Maalma. “Ja kuigi kohtulahendini jõudmine võib mõnikord aega võtta mitu kuud, on meilgi väga hea meel, kui otsus lõpuks õiglane saab.”
Ohvriabinõustajad on saanud levitada ka kaht trükist, “Ohvriabi käsiraamatut” ja perevägivalla teemalist raamatut “Vaikijate hääled”. Viimast said nad, tõsi küll, üksnes vene keelde tõlgituna. Nii et kõigil huvilistel sellest arvatavasti abi pole, aga kel huvi, võib trükist siiski raamatukogudest küsida.
Õpitakse pidevalt
Kuigi ohvriabinõustajad läbisid enne tööle asumist põhjaliku koolituse, on neil oma teadmisi ja oskusi ikka ja jälle täiendada vaja. Septembri lõpus korraldataksegi Lõuna piirkonna ehk siis Jõgeva-, Tartu-, Viljandi-, Põlva-, Võru- ja Valgamaa ohvriabinõustajatele ning nende kontaktisikutele politseis ja vabatahtlikele abilistele inimkaubanduse ennetamise alane koolitus.
“Inimkaubandus ei ole meil siin ehk küll väga terav, aga samas ka mitte olematu probleem,” ütles Mare Maalma. “Kui töötu noor loeb lehekuulutust, milles pakutase tasuvat tööd välismaal, võib ta olla üsna aldis pakkumist vastu võtma. Samas ei osutu tegelikkus sageli kaugeltki nii roosiliseks, nagu eelnevalt kirjeldatakse: tantsutüdrukuks läinu võidakse prostituuditööle sundida ja hotelliteenijaks läinu linna avalikku käimlat kasima panna. Ning kuna tööandja on passi enda kätte võtnud, ei saa hätta sattunu ka koju tagasi pöörduda.”
Taoliste probleemide ennetamiseks oleks vaja näiteks koolides ja noorteklubides tulevastele tööotsijatele selgitada, kuidas kuritahtliku tööandja orjusse sattumise ohtu ära tunda.
Kui talve- ja kevadkuud olid ohvriabikeskustes päris töörohked ? Lõuna piirkonna ohvriabikeskusi külastas ühtekokku 500 inimest ?, siis suvel oli abivajajaid üsna vähe.
“Kui ilmad ilusaks ja soojaks lähevad, muutuvad inimesed lootusrikkamaks ega mõtle nii palju oma muredele,” ütles Mare Maalma. “Kuritegusidki sooritatakse suvel, muuseas, vähem. Sügise saabumine suurendab aga taas masendusse sattumise ohtu ja küllap tuleb meilegi siis tööd juurde.
Nagu varemgi, võtavad ohvriabinõustajad abivajajaid Jõgeval Ristiku tn 3 asuvas kabinetis nr 113 vastu esmaspäeviti, kolmapäeviti ja reedeti kella 9-12 ja 13-16. Edaspidi tahavad ohvriabinõustajad rahvast senisest enam ka ohvriabi saamise võimalustest teavitada ning selleks raamatukogudes ja mujal rahvaga kohtumas käia.
RIINA MÄGI
