Käesolevast aasta 1. jaanuarist jõustunud ohvriabi seaduse muudatustel ja täiendustel on mitu eesmärki: viia ohvriabi seadus kooskõlla Euroopa Liidu Nõukogu direktiiviga, mis käsitleb kuriteoohvritele hüvitise maksmist, vajaduse korral hüvitada ohvritele ja nende perekonnaliikmetele psühholoogilisele abile tehtud kulutused ja tõsta vägivallakuriteo ohvritele makstava varalise kahju hüvitise suurust.
Hüvitise maksmine piiriülestel juhtumitel
Kuriteoohvritele hüvitise maksmisel lähtutakse printsiibist, et hüvitist maksab selle liikmesriigi asutus, kelle territooriumil on kuritegu toime pandud.
Kui Eesti alaline elanik on langenud vägivallakuriteo ohvriks muu Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumil, siis on tal õigus saada hüvitist selle liikmesriigi õigusaktide alusel ning talle maksab hüvitise välja kõnealuse riigi pädev asutus.
Ohver võib pöörduda Sotsiaalkindlustusameti poole, kes abistab teda taotluse vormistamisel ja edastab taotluse koos nõutavate lisadokumentidega 30 päeva jooksul selle liikmesriigi vastavale asutusele, kus kuritegu toime pandi.
Samas on ohvril õigus esitada taotlus otse nimetatud liimesriigi pädevale asutusele.
Kui mõne teise Euroopa Liidu liikmesriigi elanik on langenud vägivallakuriteo ohvriks Eestis, siis on tal õigus saada hüvitist Eesti elanikega võrdsetel alustel.
Vägivallakuriteo ohvrile ja ohvri surma korral tema ülalpeetavale määrab hüvitise Sotsiaalkindlustusamet. Hüvitise saamiseks võib ohver (või ohvri hukkumise korral tema ülalpeetav) pöörduda taotlusega otse Sotsiaalkindlustusameti poole või siis oma riigi vastava asutuse poole, kui tal on nii mugavam. Viimasel juhul edastatakse taotlus Sotsiaalkindlustusametile, kes määrab otsuse tegemise tähtaja ja ametniku nime, kes juhtumiga tegeleb ning teavitab sellest ka taotlejat ja taotluse edastanud asutust.
Hüvitis makstakse välja selle määramisele järgneva kalendrikuu jooksul.
Muus Euroopa Liidu liikmesriigis elavale ohvrile kehtivad hüvitise maksmisel mõned erisused.
Kõige olulisem erinevus võrreldes siseriikliku regulatsiooniga on see, et piiriülesel juhtumil püsivast töövõimetusest tuleneva kahju ja ohvri surmast tuleneva kahju hüvitamise korral makstakse hüvitis välja ühe summana kogu ajavahemiku eest, mille vältel taotleja on püsivalt töövõimetu või vastab toitjakaotuspensioni saamise tingimustele.
Vägivallakuriteo ohvri hüvitise maksmise Euroopa konventsiooniga ühinenud riikidest kõik ei kuulu Euroopa Liitu. Kui konventsiooniga ühinenud riigi (näiteks Albaania, Aserbaid?aan) kodanik langeb vägivallakuriteo ohvriks Eestis, siis määrab ohvrile ja ohvri surma korral tema ülalpeetavale hüvitise samuti Sotsiaalkindlustusamet.
Kirjeldatud hüvitise maksmise korda kohaldatakse nende taotlejate suhtes, kes on langenud piiriülese vägivallakuriteo ohvriks pärast 30. juunit 2005. Ajavahemikus 1. juulist 2005 kuni 1. jaanuarini 2006 toime pandud kuriteo ohvrid võivad esitada hüvitise taotluse 2007. aasta jooksul.
Riik hüvitab psühholoogilisele abile tehtud kulutused
Psühholoogilise abi kulude hüvitamise eesmärk on aidata kaasa kergemate kuritegude ja väärtegude (näiteks perevägivalla juhtumid) ohvrite kiiremale psühholoogilisele rehabilitatsioonile ning aidata kaasa vägivalla- ja muude kuritegude ohvrite perekonnaliikmete sotsiaalse toimetuleku paranemisele.
Psühholoogilise abi kulude hüvitis on olemuslikult erinev muudest ohvriabi seaduse alusel makstavatest hüvitistest, mille puhul riik hüvitab ohvrile kuriteoga tekitatud varalise kahju. Siin tuleb kindlasti vahet teha.
Vägivallakuriteo (s.o otseselt isiku elu ja tervise vastu toime pandud kriminaalkorras karistatav tegu, mille tagajärjeks on kannatanu surm, raske tervisekahjustus või vähemalt 6 kuud kestev tervisehäire) ohvritel oli ka varem ja on jätkuvalt võimalik arvestada psühholoogilise nõustamise ja psühhoteraapia kulud oma ravikuludesse, mis kuuluvad ohvritele hüvitatava varalise kahju hulka.
Olgu tegemist vägivallakuriteo või väärteoga, ohvriks langenud inimese lähedased ei jää niikuinii juhtunust puutumata. Oma toimetulekuvõime taastamiseks vajavad sageli ka nemad psühholoogilist nõustamist, psühhoteraapiat või tugigrupi abi. Seetõttu ongi alates käesolevast aastast mis tahes süüteo ohvri lapsel, vanemal, vanavanemal või mõnel teisel lähedasel perekonnaliikmel õigus psühholoogilise abi kulu hüvitisele.
Hüvitise saamise eelduseks on süüteo kohta väärteo- või kriminaalmenetluse alustamine, s.t et esmalt tuleb kindlasti pöörduda politsei poole. Psühholoogilise abi kulud hüvitab Sotsiaalkindlustusamet ühe aasta jooksul arvates süüteo toimepanemisest. Vastav taotlus tuleb esitada oma piirkonna ohvriabitöötajale.
Hüvitist makstakse kuni ühe kuupalga alammäära ulatuses (2007.a 3600 kr) ühe pereliikme kohta, kuid mitte rohkem kui kolme kuupalga alammäära ulatuses kogu perekonna kohta (s.o 10800 kr).
Kuriteoohvritele makstava hüvitise uued määrad
Alates 1. jaanuarist k.a hüvitatakse kuriteoga tekitatud varalisest kahjust senise 70% asemel 80%.
Hüvitise piirmäära tõsteti seniselt 50 000 kroonilt 150 000 kroonini. See tähendab, et makstav hüvitis ühele ohvrile ja kõigile ülalpeetavatele kokku ei või olla suurem kui 150 000 krooni.
Vägivallakuriteo ohvri matusteks tehtud kulutused hüvitatakse senise 5500 krooni asemel 7000 krooni suuruses summas, millest arvatakse maha saadud riiklik matusetoetus (mis on 2007.aastal 2600 krooni).
Enne 2007.a 1. jaanuari määratud perioodilised hüvitised, mille maksmine jätkub ka käesoleval aastal, arvutatakse ümber uute määrade kohaselt.
Sotsiaalkindlustusamet
