Välismaalt kasutatud auto ostmine on tarbijate seas küllalt levinud ning tavaliselt on selle tippaeg kevadel. Kuivõrd sõiduki ostmine on võimalik ka interneti teel, võib hea tehingu asemel juhtuda, et auto on niivõrd kehvas seisus, et sellega ei ole võimalik isegi Eestisse sõita. Teadlikult tegutsedes saab ebaõnnestumisi vältida.
Tarbijate kaebustest jääb sageli silma, et netist leitud auto ostmisel keskendutakse eelkõige hinnale ning taustauuringu tegemine nii auto kui ka müüja osas jäetakse tagaplaanile.
Autot saab osta nii eraisikute, autokaupluste, vahendajate, oksjonite kui ka erinevate internetiplatvormide kaudu. Internetist ostmine on küll kõige mugavam ja soodsam, kuid automüüja näol võib tegu olla ka petturiga.
Näiteks on internetis kõige lihtsam auto seisukorra kohta valeandmeid esitada. Paraku Euroopas puudub ühtne autoregister, sõiduki ajaloo leiab vaid asukohamaa registrist, mis on harilikult vaid kohalikus keeles ja tarbijaile ebamugav.
Eraisikult ostes ei laiene tarbijakaitsereeglid, sest tegemist ei ole kaupleja ja tarbija vahel sõlmitud lepinguga, vaid kahe eraisiku vahelise tehinguga, millesse tarbijakaitse ei saa sekkuda. Kuigi eraisikult ostes võib saada auto odavama hinnaga, on ettevaatlikkuse mõttes kindlam tehinguid sõlmida automüügifirmadega, kus kehtivad kindlad reeglid müüja vastutuse kohta.
Vahendajalt ostes tuleb enne kindlaks teha, kas tal on volitused auto edasimüügiks, kuidas jaguneb vastutus võimalike probleemide korral vahendaja ja müüja vahel ning kas vahendaja müüb sõidukit edasi juriidilise või eraisikuna.
On juhtunud, et internetis väljavalitud auto eest on raha kogu ulatuses müüjale üle kantud, kuid autot kätte saades ilmneb, et auto vajab põhjalikku remonti või on üldse kasutuskõlbmatu. Internetitehingu lihtsus ei tohiks üle kaaluda seda, et auto saadetakse ostjale ilma ostja ülevaatuse või proovisõiduta. Näiteks on juhtunud, et teise riiki autole järele saadetud transpordifirma esindajal ei õnnestu ostetud autot isegi käivitada või soovitakse üle anda autot, mis ei vasta sugugi netis kirjeldatule.
Kuigi ka autode ostmisel interneti vahendusel kehtib tarbijatel Euroopa Liidu piires õigus 14 päeva jooksul kaubast loobuda ning see müüjale sobimatuse korral tagastada, tuleb tunnistada, et praktiliselt võib see osutuda väga raskeks. Seetõttu ei soovita sellele õigusele lootma jääda.
Enne internetist auto ostmist loe koduleheküljel läbi kõik ostutingimused, garantiid puudutav teave. Kindlasti ei tasu maksta kogu auto eest nõutavat summat ette. Kui võimalik, tuleks kasutada sellist maksesüsteemi, kus raha kantakse müüjale üle alles pärast auto ostjani jõudmist. Jälgi, et autoga oleksid kaasas kõik dokumendid.
Kui automüüja ei paku lepingu sõlmimist, tuleb seda nõuda ning müüja vastuseisukorral tehing kohe katkestada. Kõik suuliselt või e-posti teel antud lubadused ning kokkulepped tuleb kirjalikult vormistada ka lepingus, mis tuleb enne allkirjastamist hoolikalt läbi lugeda
Kui uute kaupade ostul vastutab Euroopa Liidus müüja kahe aasta jooksul kõigi lepingule mittevastavuste ehk puuduste eest, mis auto üleandmise ajal esinevad, siis kasutatud auto puhul võib müüja vastutuse aeg olla lühem, kuid mitte lühem kui aasta.
Kasutatud autodele ei pea garantiid andma. Kui müüja seda pakub, tuleb täpsustada, kes peab teostama garantiiremonti ja kuidas on garantii territoriaalse ulatusega. Kindlasti küsida garantiitunnistust, sest on esinenud juhuseid, kus internetis avaldatud kuulutuses mainiti garantii olemasolu, aga müügilepingus märgiti, et garantiid ei ole, kuna auto viiakse riigist välja.
Kui ostetud kasutatud autol ilmnevad vead, tuleb võimalikult ruttu, kuid hiljemalt kahe kuu jooksul vea avastamisest teha müüjale kirjalik kaebus.
Kristina Tammaru, EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja
