Seda sugestiivset laulukatket tuletas oma alustuspöördumises meelde ka peo juht Eha Veskimets. Tõsi, vahel on see kena oskus perekonda riidu toonud, nagu rääkis üks õrnemast soost akordionist. Nimelt ei tahtnud tema abikaasa kuidagi pilli majja tuua lasta, lubas, et viskab selle aknast välja. Põhjus oli selles, et naise pilli järgi said küll peolised siin ja seal tantsida, aga teda tulnud siis tantsule võtma naised, kellega tal tahtmist polnud jalga keerutada… See on jah õnnetus! Aga naised pidid ju kõik ilusad ja head olema.
Ranna rahvamaja lava oli lihtsa kujundusega, seal oli asukoha saanud Raatvere seltsingu külalipp, üksik lõõtspill kase all ja astmetel pillimeeste pillid…
Peo külalisi oli üle 140, kõigile pakuti Helgi Suluste korjatud tikritest spetsiaalselt peo jaoks valmistatud veini “Pillimeeste punane”. Veini kääritajaks ja maitseomaduste eest vastutajaks oli pillimees Uno Kiviaed. Vastutust polnudki raske kanda, sest oli päris “Lati pats” välja kukkunud.
Üles astus 16 pillimeest
Peo avas ja kulgu juhtis seltsingu esinaine Eha Veskimets, kes rõhutas, et ranget ettekirjutust ta ei tee, las esinemisjärjekord kujuneb ise välja. Enne aga tutvustas veel idee andja Helgi Suluste oma uurimistöö “Ranna-Kodavere piirkonna loodusliku andega pillimehed” saamis- ja premeerimislugu. Ka hoolitses tema selle eest, et seda kajastavad fotod oleksid stendidel näha, samuti fotod pillimeestest.
Üles astus 16 pillimeest, esimene Lümatis elav Villi Konsa. Tema oli see mees, kes lausa uue akordioni oli ostnud, küll ei rääkinud ta, mis vanaga juhtus. Igal juhul annab see tunnistust, et kavatsused on suured, sest uut pilli tuleb ju sisse ka harjutada.
Heino Õunap, kes pärit Sääritsast, aga kaua aega viljandlane, pani kõik oma pilli järgi “Viljandi paadimeest” laulma. Duo Edgar Vadi ja Kalju Otsa lasksid kõlada kenadel suupillihelidel, kusjuures viimane oli vist ka Tartus uuema pilli järel käinud. Sama pilli puhus tagasihoidlik ja tõsine korvpalluri kasvu talumees Ilmar Lamp, kes sai eriti kõva aplausi osaliseks.
Jenkalooga esines Uno Arula Saare vallast, kahe kontsertpalaga Ly Laur Otepäält. Viimane on alles põhikooli õpilane ja huvi akordionimängu vastu on temas äratanud siinkandis elav vanaema Aita Pae. Särtsakas oli Jõevalla seltsingust Eha Uuseni akordionimäng. Kenasti kõlas ka tema ja tema kahe õe Meeli ja Helgi laulutrio.
Kõige enam mängis ja peomeeleolu hoidis kõrgel Pala Põhikooli muusikaõpetaja Marve Juursalu. Tema esituspala oli “Narova kaldal”, aga ta oli ja on suurepärane laulmise initsiaator, sest teab väga hästi laulude sõnu.
Enamik pillimeestest olid vanemaealised
Paljudel pillimeestel on sõrmed kangevõitu või puudugi, sest aastaid on tihti üle keskmise, aga see ei takistanud kogu hingega jälle proovimast.
Kõige vanem pillimees oli külaline Luualt, septembris üheksakümneseks saav Raimund Kokk. Temaga sai Raatvere seltsingu esinaine juhuslikul ühel kokkutulekul kokku, sai jutule ja mees pakkus end ise esinema. Tal jagus temperamenti kanda ette Vändra metsa karujahilugu.
Enamikule selgus kohapeal, et vanim pillimees Raimund Kokk on andnud oma pillimehegeenid edasi pojale, maavanem Aivar Kokale. Viimane on aktiivne ka muusika alal, loob ise laule ja on saanud kokku mitmeliikmelise meesansambli, kellest mitmed mängivad kitarri ja laulavad. Seltskonna nimeks “Joogilaulukuuik”. See kuuik laulis publikule neli hästikõlavat laulu.
Kõik pillimehed said Raatvere seltsingu sümboolikaga (pronksist käevõru) mälestusmedalid, mille kujundas, teostas ja andis ka kätte Eha Veskimets. Lillekimpe jagasid esinejatele Margo ja Liana.
Peeti meeles endisi isetegevuslasi Gert Piirit, Laine Rajat, Luule Arulat, viimast Ranna puhkpillimeest Heino Viirmaad, Artur Pirki, kes on Ranna rahvamajaga aastaid seotud olnud, sest on transportinud peolisi, pille, kinoaparatuuri, seadnud valgustust jne.
Tänapäevaste tantsudega esines naistantsurühm, kusjuures neil olid kenad kübarad peas ja vahvad isevärvitud batiktehnikas seelikud seljas. Viimased olid ka Eha kätetöö.
Ranna peod olid vanasti toredad, tants kestis pärast kino hommikuni. Lustakad olid ka kolhoosipeod.
Kohal oli palju ka neid, kes varem Rannas peol pole käinud. Kuna Elle Pintsoni ettepanekul ja ettevõtmisel täideti ka ankeedid, siis saab vähe statistikat teha. 3 inimest olid 90 ja üle, vanim 91. Alla 15-aastasi oli 14. Esimest korda olid Ranna peol 23 külalist. Väljastpoolt Pala valda osales 46 peolist.
Nii palju inimesi olevat viimati Ranna rahvamajas olnud vara jagamise aegu. Ka järgmine Raatvere külaseltsingu poolt organiseeritav üritus on juba paigas, idee autoriks jälle Elle Pintson. Nimelt on see soome keeleteadlase Lauri Kettuneni 120. sünniaastapäevale pühendatud luuleõhtu, mis korraldatakse Marja majas septembris.
Järelkajadest on kuulda olnud, et pidu meeldis ja järgmisel aastal soovitakse kordust.
EHA NÕMM
