Kasutatud asjade kauplusi on väga erinevaid. Osades müüakse ainult riideid, teisest võib leida ka väiksemaid tarbeesemeid ja kolmandast võib leida isegi mööblit.
Ka kord poe seinte vahel on väga erinev. Mõni paistab välja nagu tavaline pood: riided on riiulitele paigutatud ja riputatud ka riidepuudele. Ruumid on korralikult tuulutatud ja kõik on normaalne.
Kuid mõnesse kauplusesse sisenedes tuleb tunne, et oled sattunud mingisugusesse lattu – riided on kõik laudade peal hunnikus ja juba tänaval tunned lõhnast, et kusagil lähedal on ?kaltsukas?.
Vahel on riided vähemalt mingi süsteemi järgi paigutatud, kuid juhtub sedagi, et leiad jalanõud ja pluusid ühest hunnikust.
“Kaltsukast” ostmine pole häbiasi
Ka valik on kasutatud riiete poodides väga erinev. Leidub selliseid, kus on suur valik igasugu asju igale maitsele ? nii noortele, keskealistele, kui ka vanematele inimestele. Mõnes teises kaupluses on aga mõeldud rohkem teatud kindlale vanuserühmale.
Soodsa kaupluse ?Kaseke? müüja imestas, et varem oli noorte seas häbiasi, kui osteti midagi ?kaltsukast?. Kui midagi tarvis oli, saadeti tavaliselt ema enda asemel. Ise ei julgetud hästi minna. “Nüüd käivad noored tüdrukud aga julgelt sõbrannadega koos odavate rõivaste poes, nii-öelda soppamas. See on täiesti tavaline asi, sest uued rõivad on ju praegusel ajal meeletult kallid,? rääkis ta.
Ning tõesti, miks osta kusagilt kaubanduskeskusest kahesaja krooniga mingi pluus, kui sul on võimalus saada samasugune peaaegu uus ka kolmekümne krooniga?
Nutikad õmblejad teevad ilusaid asju
Ostetakse igasuguseid asju. Eriti just pluuse, sest nende valik on kõige suurem. Palju otsitakse ka pükse. Peamiselt tahetakse pidulikumaid ja moodsaid pükse, kuid neid leidub küllalt vähe. On küll igasuguseid teksasid, kuid nende järgi pole erilist nõudlust. Noored kasvavad kiiresti, seda on eriti just märgata jalanumbri muutusest ja sellepärast ostetaksegi palju mitmesuguseid jalanõusid.
Kooliajal käivad noored tihti stiilipidude ja sellesarnaste ürituste jaoks kostüüme otsimas. Ja nad leiavad tavaliselt alati selle, mida otsivad. Palju on ka selliseid noori, kellel on loovust. Nad vaatavad ?kaltsukates? ringi, otsides midagi, mida annab ümber teha või millest saaks materjali millegi sootuks muu õmblemiseks.
Igal ?kaltsukal? on välja kujunenud omad kindlad kliendid, kes pidevalt käivad, otsivad, leiavad ja on rahul. Üks neist ütles, et ta ei lähe sinna kunagi midagi kindlat otsima, vaid leiab sealt juhuslikult selliseid asju, mida tal ammu vaja on olnud.
Jõgeva odavate rõivaste poodide külastajate hulgas on isegi pealinlasi, kes tulevad väikelinna sugulaste või sõprade juurde ja käivad iga kord läbi ka ?kaltsukast,? et sealt midagi uut ja huvitavat leida. Tallinnas on ju ka kasutatud rõivaste kauplusi, kuid seal on hinnad kõrgemad kui väikelinnas.
Odavate rõivaste kauplused on omamoodi ka keskkonnasäästlikud. Üks keskkonnasõbralik kaupluse külastaja märkiski, et pole mõtet teha uusi riideid, kui on olemas riided, mis on korralikud ja mida saab veel kanda. “Vanad riided jäävad ju siis seisma ja reostavad omal kombel meie ümbrust. Mõtleme parem tulevastele põlvedele ja kasutame vanu riideid,? avaldas ta arvamust.
Ühe Jõgeva poe juhataja sõnul see äri ennast väga ära ei tasu. Enamik väiksemaid ettevõtjaid tulevad vaevalt ots otsaga kokku.
Suuremad üle Eesti tegutsevad kaupluseketid on aga samas küllalt edukad. Nii või teisiti käib igas kasutatud riiete poes erinevaid inimesi ja ostetakse praktiliselt kõike.
EEVA PAJUMÄGI
