Kuremaa mõisa valitsejamajal, mis vahepeal päris kaua aega tühjana seisis, on nüüd tihti nädalavahetustel tuli akendes ning hoonest kostab usinat kopsimist. Seal käib nimelt koos Viljandi ühendatud kutsekeskkooli sadulsepa eriala Jõgeva õpperühm.
Just selle eriala õpperühma moodustamisest möödunud aasta märtsis sai alguse Viljandi ühendatud kutsekeskkooli üha laienev koolitustegevus Jõgevamaal. Nüüdseks on koolitus n-ö koju kätte toodud ka mitme teise eriala huvilistele, sadulsepaoskusi omandab aga juba kolmas õpperühm. Kui esimene selle ala rühm moodustati kahe Jõgevamaa mööblitootja, OÜ Softcom ja OÜ Pajusi Mööbel töötajatest, siis teise ja kolmandasse rühma tulid eelkõige vana mööbli kordategemisest huvitatud. Vastavalt sellele koostati ka kursuse programm: esimene grupp sai eelkõige tänapäevase pehme mööbli valmistamiseks vajalikud oskused, järgmised seltskonnad on keskendunud traditsioonilisele mööblile.
Kaks esimest sadulseppade rühma on õpingud juba lõpetanud, kolmas, tänavu veebruaris moodustatu jõuab nendega lõpusirgele detsembris. Tulevaste sadulseppade erialaõpetajateks on Kaidi Tepaskind ja Ivar Jürimäe.
“Neid on palju – tervelt 31 – ja nad on väga motiveeritud,” ütles Kaidi Tepaskind kolmanda õpperühma kohta. “Pole ka ime, sest kursuse käigus teeb igaüks korda mõne enda poolt kaasa toodud mööblieseme.”
Kaidi Tepaskindi sõnul tõid kursuslased kokku üsna uhkeid toole, tumbasid ja diivaneid: on mõisamööbli, aga ka juugendmööbli ja tüüpilise 1970. aastate mööbli näiteid.
“Mõne liiga keerulise eseme olen soovitanud ka oma aega ootama jätta: alustada tuleb siiski lihtsamast,” ütles Tartu Kõrgemas Kunstikoolis mööbli restaureerimist õppinud ning Tartu ülikooli juures õpetajakoolituse läbi teinud Kaidi Tepaskind.
Ka lihtsam pole aga tegelikult niisama lihtne.
Ainult tüüblitega
“Esialgu võib, jah, mõelda, et mis see 1970. aastate mööbliese korda teha on, aga tegelikult on see päris keeruline,” ütles üks kursuslastest Andres Nael. “Üks söögitoatool on mul juba oma kätega korda tehtud. Päris eriline tunne oli sellele istuda ja kogeda, et see ei vajugi istumise all laiali.”
Andres Nael elab Kivijärvel ja peab lüpsiseadmete hooldustehniku ametit. Mööbli restaureerimine on tema jaoks huvitav vaheldus igapäevatööle.
Kaidi Tepaskindi sõnul on aasta, mille jooksul kursuslased sadulsepaoskusi omandavad, päris pikk aeg. Selle jooksul jõuab mõtteviis üsna palju muutuda.
„Vana mööbli n-ö anatoomiaga tutvudes on väga õpetlik näha, kuidas saja-aastane ese üksnes puittüüblite abil ja tilgagi liimita koos püsib,” ütles Kaidi Tepaskind. “Siinsel kursusel unustamegi ära tänapäevased lakid ja muud moodsad vahendid. Asju, mida vajame, on suhteliselt vähe, aga need on väga spetsiifilised ja loodusliku päritoluga. Püüame mööblit taastada nii, et ajalugu eseme juurde jääks.”
Siin saad aru, mida tähendab tõeline kvaliteet. Odavat Poola mööblit küll endale koju enam ei taha,” tunnistas Andres Nael.
“Pigem hakkad mööda vanavaralaatu käima ja endale sealt mööblit otsima,” lisas teine kursuslane Triinu Palmiste.
Huvi suur
Kuremaa mõisa valitsejamaja, kus sadulseppade õpperühm koos käib, kuulub Jõgeva vallale, ent tänavuse aasta alguses võttis selle seitsmeks aastaks rendile MTÜ Marlau. Triinu Palmiste on selle MTÜ juhatuse liige.
“Olin ka varem natuke vanade asjade taastamisega kokku puutunud ja tekkis huvi siia väike restaureerimiskoda luua,” ütles Triinu Palmiste. “Praegu on meie käsutuses umbes veerand hoonest. Mullu novembris hakkasime siin tasapisi koristama ja tänavuse aasta veebruarist saimegi pakkuda Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli sadulseppade õpperühmale praktiliste tundide läbiviimise võimalust. Kui see rühm lõpetab, tahaksime siin lühemaid restaureerimiskursusi tegema hakata või pakkuda seda välja kohana, kuhu inimesed lihtsalt oma vanu mööbliesemeid taastama saavad tulla: korteris sellist tööd ju ei tee!”
Triinu Palmiste sõnul on nii mõnigi kiitvalt öelnud, et MTÜ Marlau on ühe väärika hoone, kus kunagi tegutsenud näiteks kool ja lasteaed, lõplikust hävingust päästnud. Päästmisele on kaasa aidanud ka sadulseppade kursusel õppijad, kelle üheks esimeseks praktiliseks õppeülesandeks oli valitsejamaja aknaraamide taastamine.
Viljandi ühendatud kutsekeskkooli spetsialisti Jaan Kabini sõnul oli jõgevamaalaste suur huvi sadulsepa eriala vastu koolile meeldiv üllatus.
“Kui esimene õpperühm sai moodustatud ettevõtete vajadustest lähtudes, siis kahe järgmise grupi puhul võib rääkida n-ö sotsiaalsest õppest, mille tagajärjel nii mõnigi inimene leiab endale uue hobi või saab oskused, mida edukalt rakendada pensionipõlves. Kui maakonda tuleb juurde nii palju vana mööbliga ümber käia oskavaid inimesi, hakatakse siinkandis sellist mööblit ja selliseid oskusi ka rohkem väärtustama,” ütles Jaan Kabin.
Tema sõnul on koolil tulevikus plaanis taas tööstusliku suuna juurde naasta ning korraldada spetsiifilisemaid koolitusi näiteks polstriõmblejatele, polsterdajatele ja karkassitegijatele. Praegu tegeldaksegi koolis sadulseppade õppekava lahtikirjutamisega osaoskuste kaupa ning koolile selle ala kutsetunnistuste väljastamise õiguse taotlemisega.
RIINA MÄGI
