Sagedase kätepesu ja desinfitseerimise tõttu pandeemia ajal on oht nahaärrituse, kuivuse, lõhede ja ekseemi tekkeks.
Ekseem tekib pikaajalise nõrga ärritaja toimel, nagu vesi, pesuained ja desovahendid. Terve naha keskkond on veidi happeline, selle pH on 5,5. Seepide pH on aluseline ja võib ulatuda kuni 11-ni. Ka on nahale ohtlikud happed, mille pH on alla 2.
Aluselised seebijäägid kahjustavad nahka kaitsvat lipiidkihti. Kui see ei taastu, võib tekkida nahapõletik. Soovitav on mitte kasutada tükiseepi, vaid vedelseepe, kuna need pole nii
aluselised. Oluline on asendada seebid õli baasil tehtud pesuainetega (dušiõlidega).
Kasutada tuleks lõhnaainevabasid pesuvahendeid ja leiget vett. Õli baasil tehtud pesuained seovad mustuse ja surnud naharakud lipiidbarjääri kahjustamata.
Sõrmused peaks enne pesu eemaldama, kuna sõrmuste alla jäävad nii mustus kui ka seebijäägid.
Käte desinfitseerimisel tuleks eelistada geele, kuna need ei kahjusta naha lipiidbarjääri nii palju kui alkoholilahused. Eelistama peaks glütserooli sisaldavaid desinfektsioonigeele.
Oluline on lasta geelil kuivada. Pärast iga pesu tuleb kasutada baaskreeme. Baaskreemide kasutamine on oluline, sest need hoiavad ära naha veekao ja nende kasutamine aitab püsida nahka kaitsval lipiidikihil.
Teadupärast vesi ja õli ei segune. Selleks, et baaskreem jõuaks nahka, peab vee ja õli (vaha, rasvhapped) galvaaniliselt siduma. Kas tegu on salvi, kreemi või losjooniga, sõltub
sellest, milline on tootes vee ja rasvhapete (vahade, õli) suhe.
Salvid sisaldavad kõige rohkem õli. Nad võivad tunduda rasvased, kuid on nahakuivuse ennetamiseks kõige efektiivsemad.
Losjoonid sisaldavad kõige vähem õlisid ja on seetõttu vähem efektiivsed, kreemid jäävad skaalal nende vahele.
Salve on soovitatav kasutada kuival ja põletikutunnusteta nahal, kreemid ja losjoonid sobivad turselisele ja põletikulisele nahale.
Nahakuivuse korral saab baaskreemi kanda kätele ka ööseks ja panna kätte puuvillased kindad.
Baaskreemide kasutuskordade arv pole piiratud, kuid kui vajadus baaskreemi kasutada järjest kasvab, on see märk, et vajate ravimit.
Ave Vahlberg,
naha- ja suguhaiguste arst
