Jõgeva linnaraamatukogu teise korruse lugemissaalis saab tuleva neljapäevani vaadata Albert Beljakovi graafikanäitust “Kaasaegsed müüdid”. Soliidses eas narvalase unikaalsed tööd jõudsid Jõgeva publiku ette akvarelligalerii Kala vahendusel.
Olete te kunagi kohanud Notsutist ja Pullikut? Või Tallelepanijat ja Sarvilist Iludust? Arvatavasti mitte, sest kõik need olendid on sündinud Albert Beljakovi (76) fantaasiast. Või vähemasti ta ise väidab nii. Samas räägivad teadlased viimasel ajal sellest, et suurem osa mateeriast on silmale nähtamatu. Nii et võib-olla eksisteerib kogu see kahekümnel näitusepildil kujutatud kentsakas, ent mõnus kamp ka tegelikkuses, ainult et nende “signaale” suudab välja peilida vaid kunagine raadiosideväelane ja raadioamatöör Beljakov.
Tema kujutatud senitundmatud olendid ei tekita võõrastust ega ohutunnet. Isegi see tegelane, kelle ta Hirmuäratavaks on ristinud, on tegelikult üsna malbe olekuga, Heasüdamlikust, Uudishimulikust, Tööloomast, Õnnelikust ja teistest rääkimata. Kui nad juhtumisi tõesti eksisteerivad, on universum tänu neile mõnusam paik. Kui ei eksisteeri, jääb üle imetleda, kui lennukas on Beljakovi fantaasia.
Tema näitusetööde puhul ei saa kuidagi rääkimata jätta vormist, sest see on justkui liigagi täiuslik. Fantaasiaolendite kujutiste pind on ülipeente joontega ülitihedalt läbi töötatud. Tundub, nagu polekski paberile jooni jätnud inimene, vaid mingi senitundmatu ülitäpne joonistusmasin.
Albert Beljakovi tuntakse Narvas rohkem maalijana. Tema graafilisi lehti pole sealne publik veel näinudki. Oma esimesed katsetused selles vallas võttis ta kaasa Jõgeval tegutseva akvarelligalerii Kala poolt möödunud aastal Luual korraldatud maalilaagrisse.
“Ütlesin talle, et tehku veel paarkümmend sellist tööd ja siis teeme neist Jõgeval näituse,” ütles galerii Kala omanik Gennadi Lapin. “Kui senini on minu galerii korraldanud ainult akvarellinäitusi, siis Albert Beljakovi puhul otsustasin esimest korda erandi teha ja akvarellile “truudust murda”, sest tema graafika on lihtsalt nii hea.”
Põrgulik tempo
Ka Jõgeva linnaraamatukogu töötajad olid Beljakovi graafikakatsetustest vaimustuses ning nii löödigi mullu suvel näituse osas käed.
“Ja ega ma siis inimesi alt saanud vedada. Lubadus tuli täita,” ütles Albert Beljakov, tunnistades samas, et näituse jao piltide valmis tegemine polnud sugugi lihtne, sest tänavu jaanuaris oli tal vaja avada oma näitus Venemaal Tšerepovetsi muuseumis, suvel remontida Vologda oblastis kunagist kodumaja jne.
“Viis kuud ehk jäi näitusetööde tegemiseks, ent siis tuli neid teha ka põrgulikus tempos. Töötasin kümme-kaksteist tundi päevas, nii et õhtuks jooksid silmad vett ja selg oli haige,” tunnistas Beljakov.
Ühe graafilise lehe tegemiseks kulus kunstnikul aega neli kuni kuus päeva. Mõnikord oli tal kohe silme ees terviknägemus, mõnikord alustas ta mingist pisidetailist, joonest või punktist ning kasvatas sellest tasapisi välja terviku. Mõnikord oli tal abi ka visandite vihikust, millesse ta aja jooksul üht-teist üles on tähendanud. Nii et Beljakovi fantaasiahobu kappas eri juhtudel eri teid, aga ilma fantaasiata kunstnik pole tema arvates üldse mingi kunstnik.
“Algul improviseerin ma pliiatsi abil. Kord teen midagi juurde, kord kustutan midagi maha. Kui lõpuks tunnen, et enam pole midagi puudu ega ka midagi ülearu, teen õiges suuruses kartoonid ehk alusjoonised ning asun tööd geelpliiatsi abil lõplikult vormistama. Varem oleks tulnud tušši ja sulge kasutada, ent geelpliiatsiga on palju mugavam,” ütles Albert Beljakov.
Uued ideed küpsemas
Tema lapsepõlvemaa on Vologda oblast Venemaal. Pärast keskkooli lõpetamist õppis ta Kiievis kõrgemas raadiotehnika koolis ning oli seejärel 18 aastat kaadrisõjaväelane. 1977. aastal lahkus ta armeeteenistusest ning asus tööle Hersoni kunstikombinaati. 1988. aastal tuli Beljakov Eestisse. Algul elas ta Tallinnas ning töötas tisleri, puusepa ja ehitajana, 2006. aastast on ta narvalane ja pühendunud eelkõige kunstile. Kunstialaseid teadmisi ja oskusi on ta tegelikult omandanud kogu elu ja jätkab enda harimist ka praeguses üsna kõrges eas. Akvarelli saladusi aitab tal avastada näiteks Gennadi Lapin.
Isikunäitusi on Albert Beljakovil olnud kümmekond ning need on leidnud aset Eestis, Venemaal ja Ukrainas. Tema töid on Hersoni, Novaja Kahhovka, Tšerepovetsi ja Narva muuseumis ning erakogudes Prantsusmaal, Saksamaal, Kanadas, Soomes, Venemaal, USAs, Suurbritannias ja mujal. Ta kuulub Narva kunstnike ühendusse Vestervalli ja vene kunstnike ühendusse Eestis.
Näitusel “Kaasaegne mütoloogia” väljas olevaid töid kavatseb ta tulevikus näidata kodulinnas Narvas, aga ka Tallinnas ja Rakvere lähedal Sõmerul. Uued graafiliste lehtede ideed tükivad nüüd aga juba suisa pidurdamatult pähe, nii et arvatavasti ei jää see graafikanäitus Beljakovil viimaseks.
“Kümme järgmist graafilist taiest hakkavad mul, jah, vaimusilmas juba kuju võtma,” ütles kunstnik.
RIINA MÄGI
