Jõgevamaal tegutsevad noortekeskused enamikes omavalitsustes, keskuste vanus ulatub mõnest aastast enam kui kümne aastani. Noortetööd juhivad oma ala tõelised fanaatikud.
Mustvee noortekeskusele koostatakse äriplaani
Mustvee kultuurikeskuse keldrikorrusel tegutsev noortekeskus on oluline ja armastatud koht. Siin saavad kahest erinevast rahvusest noored vastastikku lähedasemaiks.
Mustvee noortekeskuse asutasid 2011. aasta sügisel vabatahtlikud ja see toimis ühe õppeaasta jooksul ainult tänu neile. Kui keskus avati, olid külastajateks enamasti eesti noored, eelmisel aastal toimus aga selles osas märgatav muutus – 80 protsenti külastajatest oli vene gümnaasiumi õpilased vanuses 7-17 aastat. Tõmbenumbris sai “noortekasse” ostetud xBoxi mäng. Tavaliselt käib keskusest päeva jooksul läbi kümmekond noort.
Mäng ja koosolemine on õpetanud üksteisega arvestama ning soodustanud eesti ja vene rahvusest noorte lõimumist. Suheldes saab harjutada nii vene kui eesti keelt. Vahel ei saa väiksed aru, mida Mustvee kultuurikeskuse kultuuri- ja noorsootöö spetsialist Tiia Tarto räägib. Siis küsivad suuremad selle vajadusel üle ja selgitavad neilegi, millest jutt.
Äsja lõppenud õppeaastal tegutses noortekeskuses Mustvee kultuurikeskuse noortejuht, kuid et kultuurikeskuseski töötajaid napib, ei jõua üks inimene kõikjale ja selle all kannatab noortekeskuse töö. Sellest tulenevalt koostatakse Eesti-Šveitsi koostööprogrammi Vabaühenduste Fondi ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toetusega äriplaani, mis aitaks noortekeskuse tegevust suunata. Äriplaani elluviimiseks võetakse keskusse tööle noortejuht.
Voore noortetuba on noorte hulgas populaarne koht
Töökad noored pingutavad kaunima ja parema kodukoha nimel. Vald huvitub noorte tegemistest ning toetab nende ettevõtmisi. Noortejuht Maarika Kits rääkis, et igal kevadel osalevad noored üle-eestilisel talgupäeval “Teeme ära!”. Lisaks sellele pakkusid noored ise välja, et teeks ranna-ala korda. Noored märkavad ja pakuvad lahendusi, neile ei saa kõike ette nämmutada.
Traditsioonilisteks üritusteks on kujunenud ka sõbrapäeva ball ja rohke osavõtuga kodukohateemaline orienteerumismäng. Parimatele orienteerujatele on ka auhinnad. Sel aastal premeeriti tulimaid Apollo raamatupoe kinkekaartidega ja lauamängudega.
Saduküla “noortekas” käivad kõik kohalikud noored
“Elu kui filmis” – sellist nime kandis Saduküla noorteühing, mis viie aasta eest hakkas sisustama noorte elu kodukohas. Põnevus pole raugenud. Noored on aktiivsed ning teotahtelised. Annika Kattel on olnud noortekeskuse kujunemise juures algusest peale. Omal ajal oli tollasel noorteaktiivil kokkusaamiskohaks bussijaam, mille eest kanti südamega hoolt. Aktiivseid noori märgati ja öeldi, et tehke “noortekas” ära. Tehtigi, ja täiskasvanute abiga avas 2008. aasta 10. aprillil uksed Saduküla noortekeskus. Praegu asub see korrusmaja neljatoalises korteris. Suvel ootab aga ees suur kolimine. Nimelt suleb Saduküla algkool selle kooliaasta lõpus uksed. Kooli ruumides tegutsevast lasteaiast saab Puurmani lasteaia filiaal ja samasse majja pakuti ruume ka noortekeskusele. Saduküla noortekeskuses käib pea sada protsenti ümbruskonna noortest.
Jõgeva linna noortekeskus on turvaline paik
Keskuses leiavad nii suured kui väikesed endale meelepärast tegevust, olgu selleks siis erinevad lauamängud, filmid, piljard, lauatennis, muusika kuulamine, filmi vaatamine või kokkamine. Muresid ja rõõme jagab noortega Jõgeva linna noorsootöö peaspetsialist Nele Graverson.
Nele hinnangul külastab päeva jooksul keskust umbes 30 noort. Muidugi mängib olulist rolli ilm ja “noortekas” toimuvad üritused. Pärastlõunal tulevad keskusse enamasti nooremad, kes teevad siin ka koduseid ülesandeid. Kui koolitöö tehtud, saavad nad preemiaks kauem mängida. Õhtul aga kogunevad juba vanemad sõbrad. Noortekeskus on ka üks võimalus bussi ootavatel noortel aega veeta.
Siimusti noortekeskuse maja on kogukonna keskus
Keskuses teeb proove külakapell, tegutsevad käsitööringid, treenitakse jõusaalis. Aga eelkõige on see aktiivsete noorte kohtumispaik. Ühtsele perele omaselt kogunetakse köögilaua taha ja räägitakse oma päeva rõõmudest ja muredest.
Siimusti noortekeskuse noorsootöötaja Laidi Grauen rääkis, et Siimusti noortekeskus sai Eesti ANK kaudu Euroopa Sotsiaalfondi hankest toetust ühe huvitegevuse ja 19 ameti või tööelu tutvustamiseks. Lisaks on keskusel rahastus nelja noortealgatuse projekti elluviimiseks.
Laiusel tegeldakse muusikaga
Paljud Laiuse noored tulevad pärast koolitunde kohe keskusse, veedavad siin paar tundi, siis lähevad bussi peale. Laiuse noortekeskuse ruumid on üsna väikesed: elutuba, mida jagatakse sotsiaaltöötajaga, köök, peegelseintega lauatenniseruum ja teisel korrusel taevasinine tuba, mille poisid ise hiljuti remontisid. “Tuba on peaaegu valmis,” ütles noortejuht Kristin Noormägi.
Sinine tuba on enamasti noorte muusikute päralt, siin tegutseb DJ-ring. On laenatud vajalik aparatuur. Peaaegu iga päev miksitakse ülakorrusel hitte, terve maja on muusikat täis. Noortekeskuses oli võimalik kahe kuu vältel kitarrimängu õppida, keskusse on ostetud neli kitarri. Olemas on ka etnilised trummid.
Palamuse väärikas maja on nooruse energiast tulvil
Kohalikud ütlevad, et vana maja on endale noorusliku hinge saanud. Noortekeskusest leiab palju põnevaid nurki ning toredaid vanu asju.
Alates 2009. aastast on Palamuse avatud noortekeskuse käsutuses kahel korrusel umbes
Maja on vana ja väärikas. Selle maja ehitas kord Oskar Lutsu isa, kingsepp Hindrik Luts oma perele. Noortejuht Ene Seppa rääkis, et maja renoveerides säilitati võimalikult palju vana ja väärtuslikku.
Tavaliselt külastab keskust päevas 40–60 noort. Logiraamatut sirvides saab selgeks, et harvad pole ka 70 külastajaga päevad.
Puurmani noored tahavad ise otsustada
Puurmani noortekeskusel on kohalike noorte vaba aja veetmise korraldamisel keskne roll. Noored tulevad siin pakutavaga meeleldi kaasa. Noorsootöötaja Airi Sinimetsa sõnul on oluline, et noortel on võimalik ise otsustada ja tegutseda.
Puurmani kool jätkab uuest õppeaastast põhikoolina. Päris suur hulk gümnaasiumiikka jõudnud noori läheb kaugemale õppima. Päeva jooksul külastab keskust tavaliselt 20 noort.
Palal leitakse aega teiste keskustega sõbrustamiseks
Tavaliselt tulevad noored pärast kooli kohe “noortekasse” ja kogunevad noorsootöötaja laua ümber, nii et ukski ei paista. Lisaks sõpradega suhtlemisele leitakse aega ka taaskasutuse edendamiseks ja teiste noortekeskustega sõbrustamiseks.
Päeva jooksul käib Pala noortekeskuses umbes 20 koolilast. Enamasti on tegemist lähiümbruses elavate põhikooli õpilastega.
Kokkuvõtte tegi HELVE LAASIK
