?See, mis siin täna toimub, on rohkem proov ja vähem ülevaatus, kui aga aprillis teist korda tuleme, on vastupidi,? ütles I klasside tantsurühmade üldjuht Linda Pihu. ?Kõik tantsud ei peagi praegu veel päris selged olema, küll aga on viimane aeg üle vaadata, kas kõik tantsujuhid on tantsukirjeldustest ühtviisi aru saanud ja lastele tantsud ühtmoodi selgeks õpetanud. Praegu saab vajaduse korral veel korrektiive teha. Välja sel proovil kedagi ei ?praagita?.?
Siiski, Jõgevamaalt tantsupeole pürgijate read jäid esimesegi eelproovi tagajärjel natuke hõredamaks, sest mõned rühmad ei tulnud lihtsalt kohale ? kes sellepärast, et osa tantsijaid haiged, kes sellepärast, et peorõivad veel valmis polnud.
?Tegelikult oleks tulnud ikkagi siia tulla ? kasvõi poole rühmaga, poolenisti selgeks õpitud repertuaariga või tavarõivastes, sest nende jaoks, kes esimesele ülevaatusele ei tulnud, on rong n-ö läinud,? ütles Linda Pihu. ?Reeglid on karmid ja erandit kellelegi ei tehta.?
Reeglid on tõesti karmid, sest üle Eesti on konkurss peole päris suur. Linda Pihu sõnul mahub Kalevi staadionile tantsima 8000-9000 tantsijat, tahtjaid on aga paari tuhande jagu rohkem.
?Rühmaliigiti on konkurss muidugi erinev,? ütles Pihu. ?Esimeste klasside rühmade ja õpetajate rühmade osas on see näiteks üsna suur.?
?Ka teiste-kolmandate klasside rühmade hulgas tuleb päris kõva ?rebimine?,? lisas kõnealuse rühmaliigi üldjuht Marina Kuznetsova. ?Registreeritud on 97 rühma, aga enamat kui 60 rühma pole staadionil joonisesse seada võimalik. Iseasi, kui mõni tubli rühm kipub pärast teist eelproovi välja jääma: siis oleme nõus küll asja natuke arutama ja läbi rääkima.?
Rõivamure suurim
“Tantsud on seekord päris pikad ja keerulised,” nentis Lustivere Põhikooli II-III klassi tantsurühma juhendaja Karin Uusküla. “Aga usun, et saame need selgeks: rühmas on seekord asjalikud ja taiplikud lapsed. Pärast jõuluvaheaega suutsid nad mind isegi üllatada: polnud sugugi kõike vahepeal ära unustanud.”
Eelproovil on juhendaja sõnul laste jaoks kõige raskem nende jaoks võõras ruumis orienteerumine, st arusaamine, mis suunas tuleb tantsida.
“Oma kodusaalis oleme küll kogemuse tekitamiseks kõik nurgad läbi tantsinud, aga võõras saalis on ikka kõik ilmakaared segi,” ütles Karin Uusküla, kes erinevalt juhendajate enamikust pole kutseline pedagoog, vaid hoopis juuksur. Tantsujuhiks hakkas ta viis aastat tagasi sellepärast, et oma lapsed riburada tantsimisikka jõudma hakkasid.
Lisaks tantsuoskusele vaadati esimesel eelproovil üle ka rühmade riietus: selleks oli tantsupeo üldjuhtidega kaasas Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse juures tegutsev rahvarõivaspetsialist Silvi Allimann.
“Jõgevamaal on pilt natuke ühtlasem kui Virumaal, kus eile käisime,” ütles Silvi Allimann. “Ühest küljest juba sellepärast, et siin on rühmi palju vähem, teisest küljest sellepärast, et siinkandis kannavad naised-neiud särki, mis pole nii nõudlik riietusese kui Virumaal kantavad käised. Põhiliselt jälgin seda, et tüdrukutel pärjad ja poistel murumütsid peas oleksid ning et kõigil oleksid rahvarõivaste juurde sobivad kingad jalas.”
Linda Pihu ütles Silvi Allimanni kiituseks seda, et ta pole mingi juuksekarva lõhkiajaja, vaid oskab nõu anda ka olukordades, kus, kui õpetaja Lauri tsiteerida, tervet rehkendust teha ei saa, vaid tuleb leppida poolega.
“Näiteks kui koolil jätkub raha vaid tüdrukutele rahvarõivaste muretsemiseks, siis on Silvi Allimann soovitanud poistele lihtsalt valged pluusid selga ja tumedad püksid jalga panna: ka nii saab tulemus päris korrektne,” ütles Linda Pihu.
“Esinemisriided ongi praegu üks kõige suuremaid probleeme,” ütles Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist Pille Tutt. “Seepärast on tore, et eelproovi tuli vaatama ka nii mõnigi koolijuht: tantsuõpetajale üksinda käib ju rõivaprobleemi lahendamine enamasti üle jõu.”
Külalislahke kool
Üldjuhid omalt poolt kiitsid Jõgeva Ühisgümnaasiumi pere külalislahkust ja vastutulelikkust.
“Meil on siin kasutada kaks kena avarat saali ? aula ja võimla ?, meile on appi antud helitehnik ja nii meie kui ka mujalt tulnud tantsijate muresid aitab lahendada terve rühm siinse kooli vanemaid õpilasi,” kiitis Marina Kuznetsova.
Kui varasemate laulu- ja tantsupidude eelproovid on toimunud enamasti nädalavahetustel, siis seekord lubas haridusministeerium need läbi viia nädala sees. Tantsujuhid alustasid oma esimest ringkäiku sel esmaspäeval Ida- ja Lääne-Virumaalt, teisipäeval jõuti enne Jõgevale tulekut vaadata üle Järvamaa tantsijad ning kolmapäeval jätkati Tartu- ja Põlvamaa rühmade oskuste ülevaatamise-täiendamisega. Kogu Eestile saab ring peale tuleval reedel. Ja uuele ringile minnakse, nagu öeldud, aprillis: pärast seda selgub, kes pääseb peole ja kes mitte.
“Pääseb siis peole kes pääseb, aga tegelikult on see ikka suur asi, et meil noorte tantsupeod üldse toimuvad ja nii palju lapsi tantsuõpetust saab,” ütles Marina Kuznetsova. “Iga aastaga tuleb nimelt kooli üha enam nõrga koordinatsiooni ja rütmitajuga lapsi ning tantsimine aitab neid puudujääke korvata. Niisama oluline on eesti rahvuslike tantsutraditsioonide püsimine. Paljudes Euroopa riikides on rahvatants juba vaid vanamemmekeste pärusmaa.”
Jõgevamaalt kandideerib noorte tantsupeole üks I klassi rühm, kolm II-III klasside, kolm V-VI klasside ja kolm VII-IX klasside rühma, neli C-segarühma, kaks neidude rühma, üks õpetajate rühm ning lisaks veel üheksa rühmatäit võimlejaid. Nende üks ja ainus peoeelne seminar toimub aprilli lõpus Adavere Põhikoolis.
Noorte laulupeole on end registreerinud 33 Jõgevamaa koori 896 lauljaga ja kuus orkestrit 107 pillimängijaga.
“Mudilaskooridel ja orkestritel on vaid üks eelproov: mudilaskooridel aprillis Jõgeval ja orkestritel veebruaris Põltsamaal,” ütles maavalitsuse projektinõunik Tiina Loorand. “Teistel kooriliikidel on kõigil kaks eelproovi. Esimesena annavad õpitust aru segakoorid, kes kogunevad 15. veebruaril Jõgeva kultuurikeskusesse.”
Eelproovide täpse graafiku leiab huviline kogulehelt www.laulupidu.ee.
RIINA MÄGI
