“Noored kotkad? valmis aastal 1927. See oli tummfilm. Esimese Eesti helifilm tegi Theodor Luts koostöös soomlastega ja see valmis alles viis aastat hiljem. Nõukogude ajal polnud filmi “Noored kotkad? meie jaoks sisuliselt olemas. Ei tohtinudki olla: Vabadussõda, mida film käsitles, oli ju tabuteema ja filmi autor tagatipuks veel välismaale emigreerunud. Kes sellisest filmist siis rääkida tohtis!
“Meie jaoks oli see film siiski kogu aeg olemas,? ütles Eesti Filmiarhiivi direktor Ivi Tomingas. “Ta oli olemas arhiiviriiulitel ja kirjetes.?
Vaatamata sellele, et tegemist oli n-ö vaenuliku linateosega, kehtisid selle kohta siiski kõik audiovisuaalse materjali arhiivis säilitamiseks paika pandud reeglid. Mis tähendas, et kui 1980. aastatel hakati vanu kergestisüttival ja kehvasti säilival nitroalusel filme atsetaatalusele ümber võtma, võeti ümber ka “Noored kotkad?. Tõsi, mitte täielikult.
?Film koosneb kümnest osast, mis paiknesid kõik eraldi karpides,? ütles Ivi Tomingas. “Esimene osa osutus nii kehvas seisus olevaks, et seda otsustati mitte enam ümber võtta.?
Atsetaatkoopiad tehti Tallinnfilmi laboris. Paraku olid sealsed seadmed mõeldud üksnes teiste parameetritega helifilmilindi kopeerimiseks. Tagajärg oli see, et koopiatel oli kaader originaalist heliriba võrra kitsam. Ehk siis osa kaadrist lõigati lihtsalt ära. Esimene osa jäigi aga nitroalusel ja kehvas seisus arhiiviriiulile seisma.
Kuni tulid uued ajad ja uued tehnilised võimalused. Mõned aastad tagasi lasti “Noorte kotkaste? esimene osa Soomes kolmanda põlvkonna alusel, polümeeralusel filmile ümber võtta. Ja seal tehti töö ära nii, et säilis tervikkaader.
Tehniline ja sisuline
Nüüd käidi siis kogu 80 aastat vana film Soome firmas Digital Film Finland kaader kaadrilt üle ning puhastati kriimustustest, emulsiooniaukudest, määrdunud kleeplindijälgedest ja muust. Äralõigatud osa kaadrist polnud enam siiski taastada võimalik. Küll aga saadi vastu tulla Theodor Lutsu omaaegsetes päevikutes väljendatud soovile ning anda välis- ja sisevõtetel filmitud materjalile erinev tonaalsus: välisvõtetele sinakas, sisevõtetele pruunikas. Töö käis itaallase Giuseppe di Giorgio juhtimisel, aga ühtekokku oli meeskond päris suur.
Ivi Tomingase sõnul ei olnud filmi taastamine siiski üksnes tehniline protsess, vaid lahendada tuli ka sisulisi küsimusi. Kuna filmi negatiivi käepärast polnud (see jäi omal ajal Saksamaale Geyer-Werke kopeervabrikusse, kus tehti filmi esituskoopiad, ning arvatavasti hävis sõja ajal), ei teadnud mitte keegi päris täpselt, kuidas Theodor Luts filmi süzheeliini jooksma oli mõelnud, st mis järjekorras filmilõigud tegelikult peavad olema. Et selgust saada, kaevas filmiloolane Jaak Lõhmus arhiivist välja “Noorte kotkaste? saksa- ja prantsusekeelsed vahekirjad (filmi ei näidatud ju mitte üksnes Eestis!) ning püüdis nende järgi lõikude järjestuses paremat selgust saada. Tõsi, kogu filmi materjal polegi üldse säilinud, nii et teatavaid “ülehüppeid? on ka taastatud filmijutustuses.
Elav ja konservheli
Erinevalt “Noorte kotkaste? valmimisajast elame me ammu helifilmiajastus ja muusikuid, kes seansi ajal tummfilmi taustaks musitseeriksid, kinode palgal enam pole. Sestap oli mõttekas digitaalselt taastatud filmile ka muusika külge “keevitada?. Algul taheti tellida originaalmuusika, aga nii mahukat teost (film kestab 87 minutit!) ei olnud nii lühikese ajaga valmis kirjutama ükski helilooja. Seepärast lähtuti “Noorte kotkaste? Tallinna-esilinastuse aegu Päevalehes ilmunud vihjest, et Voldemar Tago sümfooniaorkester esitab “selleks eriti kokku seatud muusika eesti viisidest?.
Taastatud filmi jaoks mängis eesti heliloojate teostest kokku pandud popurrii sisse Pärnu linnaorkester Jüri Alperteni juhatusel Pärnu Filharmoonia produtsendi Aare Tammesalu sõnul on popurriid läbivaks teoseks Villem Kapi Teine sümfoonia, mida üldiselt suhteliselt vähe tuntakse.
Neljal pidulikul linastusel Jõhvis, Tallinnas, Tartus ja Pärnus saabki kuulata muusikat Pärnu linnaorkestri elavas esituses. Tavaseansside külastajatel ja neil, kes endale filmiga DVD ostavad, tuleb leppida konservheliga. Korraliku infobukleti ning sõjaajaloolase Mati Õuna ja Jaak Lõhmuse audiokommentaaridega varustatud DVD annab välja Taska Film ja seda hakkab levitama DVD 2002. Plaat tuleb müügile veebruari lõpus.
“Noored kotkad? pole aga kaugeltki ainus vana film, mis kaasaegse “kuue? saanud ja rahvale kättesaadavaks tehtud.
“Esimene film, mis digitaalselt taastatud sai, oli tegelikult Eesti esimene animafilm “Kutsu-Juku seiklused?,? ütles Ivi Tomingas. “Sõjaeelsest filmiloomingust on veel taastatud Johannes Pääsukese “Karujaht Pärnumaal” ning dokumentaalfilme, sealhulgas laulupidudele pühendatuid. Sõjajärgsest filmiloomingust on taastatud näiteks mängufilmid “Kevade? ja “Viimne reliikvia? ning laulupeofilm “Leelo?. Veel on plaanis korda teha mängufilm “Ideaalmaastik?, 1960. aastate dokumentalistikat ning palju muud.? Programm Eesti Film 100 jätkub.
?Noored kotkad?
Stsenarist Theodor Luts (Oskar Lutsu ja Aksella Lutsu osavõtul), re?issöör, operaator, valgusmeister, laborijuhataja ning monteerija Theodor Luts, kunstnikud Heino Lehepuu ja Voldemar Haas, teine re?issöör Johannes Nõmmik.
Osades Arnold Vaino (üliõpilane Tammekänd), Johannes Nõmmik (sepp Laansoo), Rudolf Klein (hiljem eestistatult Ruut Tarmo, talusulane Lepik), Elli Põder-Roht (sepa õde Hilja), Amalie Konsa (sepa ja Hilja ema), Aksella Luts (metsavahi tütar), Rudolf Ratassepp ja Olev Reintalu (ilmumise järjekorras vastavalt I ja II punaväe komissar), Vambola Kurg (I Eesti väeülem Unt), Johannes Schütz (hiljem Juhan Sütiste, II Eesti väeülem), August Sunne (arst).
Muudes osades Leopold Hansen, Osvald Lipp jt, s.h koer Kiki.
Massistseenides Vanemuise koori meeslauljad ja Rändteatri näitlejad, Värska ning Petserimaa õppustel osalenud Eesti kaitseväelased ja kaitseliitlased ning samuti Setumaa elanikud.
Filmitud 1927. aasta suvel Tartus, Aia tänav 19 õuestuudios, Tartu tänavatel ning Kvissentalis, Tartumaal ja Mustvee lähistel, Värskas ja Petserimaal.
Toetajad Tartu äriettevõtted Helios, Paul Lall, A. & M. Univer, Kaitseliidu Tartumaa malev, kolonelleitnant Jaan Unt ja Kaitseliidu ülem kolonel Johannes Orasmaa, Kindralstaabi 6. osakond.
Tootmisjuht, produtsent ja levitaja Theodor Luts.
Originaalis 10 osa (säilinud on 8 osa), arvatav kestus u. 100 minutit, restaureeritud versioon 87 min 22 sek (22 kdr/sek). Tummfilm.
(Allikas: Jaak Lõhmuse koostatud “Noorte kotkaste? DVD buklett)
Theodor Lutsu tummfilmi ?Noored kotkad? helindamiseks kasutati fragmente järgmistest eesti heliloojate teostest:
Heino Eller (1887 ? 1970)
Sümfoniett keelpilliorkestrile g-moll (1967)
1. osa Allegro ma non troppo
Viis pala keelpilliorkestrile (1916?1953)
1. Romanss (Largo e-moll, 1919)
2. Tants (nr 1 tsüklist ?Kaks tantsu?, 1916)
3. Tants (Vivo g-moll tsüklist ?14 klaveripala?, 1943)
4. Hällilaul (nr 3 tsüklist ?Kuus pala?, 1953)
Artur Kapp (1878?1952)
Fugato ja Andante cantabile (1935)
Villem Kapp (1913?1964)
Sümfoonia nr 2 (1955)
Raimund Kull (1882?1942)
?Krivasoo lahing? (1920)
Villem Reimann (1906?1992)
Sümfooniline süit ?Vilsandi” (1946)
1. osa Andantino
Muusika valis Aare Tammesalu
Esitab Pärnu Linnaorkester
Dirigent Jüri Alperten
(Allikas: Jaak Lõhmuse koostatud ?Noorte kotkaste? DVD buklett)
RIINA MÄGI
