Jõgeva vald alustas taas malevasuvega. Kui esialgu oli hirm, et koroonahirmus võib sel aastal igasuvine töölaager ära jääda, siis õnneks leevenesid piirangud sedavõrd, et nädala jooksul saavad valla noored malevas osaleda.
Väita, et noored hukas oleks, malevas osalejate näitel kindlasti ei saa. Sest just osalemisrekord näitab, et kui vaid pakkuda, tulevad noored kõigega kaasa ja panustavad tehtavasse meeletult. Üles peab näitama entusiasmi ja tahet. Sest kui noor tunneb, et teda ei väärtustata, ei soovi ta ilmselt ka oma kodupaika paremaks muuta. Ning oma uksed avanud neli Jõgeva valla paika on näidanud, et asjalikele noortele eitavat vastust ei anta.
Särast malevanoorte silmis võib lugeda, et tööindu ja -tahet on. Tihtilugu takerdub see aga bürokraatia ja ebamõistlike piirangute taha, mis võimaldaksid alaealistel teha tööd märksa pikemalt ja põhjalikumalt. Samas võib tõdeda, et neli tundi päevas on ikka parem kui üldse mitte midagi. Olgu seda siis nädal aegagi järjest. Ent noortegi suust kõlas, et kui oleks võimalusi, tehtaks tööd pikemalt. Juhendajad pidid meelde tuletama, et vahepeal tuleb pausi pidada ja aeg korraks maha võtta.
Malev ei anna mitte pelgalt töökohta ja taskuraha, vaid kogemusi ja tutvusi kogu eluks. Kasvatakse ju nädala jooksul nõnda kokku, et sõpru võib leida aastateks. Töönädal saab küll pühapäevaga läbi, ent noorte töötahe ja valmisolek ilmselt ei rauge. Kasutame ja usaldame noori rohkem, neil on, mida õpetada ja pakkuda.
