Kirjandust laenutavad raamatukogudest kõige usinamalt algklasside lapsed. Veidi vanemad pole enam nii kohusetundlikud ja jätavad kohustusliku raamatu läbilugemise viimasele hetkele.
Osa noori loeb kohustuslikku kirjandust vastumeelselt, teised jälle hea meelega.
Palju loetakse õudusromaane.
Õudusromaane loevad igas vanuses poisid ja tüdrukud. Väga palju loevad noored ka ulmekaid. Päris väikesed loevad palju muinasjutte ja loodusteemalisi õpetlikke raamatuid.
?Suvel on raamatute lugemine minu tutvusringkonnas küllalt levinud ajaviide. Kui väljas on kole ilm, siis võtad ikka raamatu ja loed. Koolist antakse ka kohustusliku kirjanduse nimekiri. Need raamatud võiks ju suvel läbi lugeda, kuid mina eelistan omavalitud raamatuid, eriti uuemate kirjanike teoseid. Käin ikka raamatukogus uurimas, kas on tulnud mõni uus ja huvitav teos,? rääkis kaheksandat klassi alustav Riina.
Raamatukogutöötajate sõnul laenutasid põhikooliealised tütarlapsed suvel palju laste kokaraamatuid. Poisse tõmbavad rohkem anekdoodiraamatud.
Luule on vähem populaarne
?Ma arvan, et luuletusi loetakse vähem sellepärast, et nendest on keeruline aru saada,? rääkis Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilane Tarmo. ?Koolis peame vahel ka luuletusi lugema ja nii palju kui ma luuletajaid tean, lähevad mulle kõige paremini peale igasugused tobedused ja absurdsused ? ma pean silmas just Contrat ja Jürgen Roostet. Käisin nende kohaloleku pärast laupäeval eraldi ka Võtikvere raamatupäeval,? lisas Tarmo.
Jõgeva raamatukogust laenutavad lugejad luuleraamatuid just luulevõistluste paiku. Lemmikluuletajateks ongi Contra ja Jürgen Rooste.
Kahekümne viie aastane Jürgen Rooste on ajalehe Sirp tegevtoimetaja. Ajakirjanikutööle sattumise kohta ütles ta, et kirjaniku tee on käänuline. “See on paratamatus, et peab ka mingit muud ametit pidama. Ainult luuletamisest ära ei ela.?
Oma luule kohta ütles Rooste, et see on tavaline depressiivne eesti luule.
Jürgen Rooste lööb kaasa ka ansamblis ?Tolstoi Daughters?, mille liige on ka tema hea sõber Marko Martinson. Marko on pärit Jõgevamaalt Võtikvere külast ning on kirjutanud Jürgen Rooste luulele muusikat.
?Marko on multiinimene. Ta tegeleb kõigega. Ametilt on ta aga pigem pillimees kui kirjanik,? rääkis Rooste. Ka Marko Martinson on kirjutanud ajalehes Sirp, kuid ta pidavat sellel alal tagasihoidlik olema. Marko ema Imbi Paju ütles, et poeg on oma kirjatöödega tagasihoidlik. Ka tema kirjutab luuletusi, kuid ta ei kiirusta nende avaldamisega. “Ta on rohkem sahtlisse kirjutaja,? sõnas Imbi Paju.
?Jürgen on väga mitmekülgne kunstiinimene, kes kirjutab artikleid, luuletab, teeb muusikat ja avaldab julgelt oma arvamust. Ta on äärmiselt lahe kuju,? ütles ajalehe Sirp peatoimetaja Mihkel Mutt.
Contra avaldas esimese lasteraamatu
Noorte seas on hästi tuntud noor luuletaja Contra, kes kirjutab nüüd ka sporditeemalisi luuletusi ja avaldas hiljuti ka oma esimese lasteraamatu. ?Presidendi suur saladus? on mõeldud lastele alates kümnendast eluaastast ja seletab lihtsalt ära, mida teevad riik ja president. Raamatu peategelases presidendis on kõige rohkem Contrat ennast. Võtikvere raamatuküla päeval tunti selle raamatu vastu igatahes suurt huvi ja see läks kaubaks nagu soe sai.
Contra ütles, et ta vahel ise ka itsitab kirjutades ja kui midagi õnnestub, siis kargab toas ringi, nagu oleks Eesti olümpiamängudel medali võitnud.
Jõgeva Gümnaasiumi õpilane Kert peab Contra loomingut fantaasiarikkaks, kohati absurdseks, kuid samas väga tõetruuks. “See läheb meile, noortele, väga hästi peale.?
Raamatukogudel laenutajatega probleemid
Jõgeva Linnaraamatukogu töötajad Ene ja Jaana rääkisid, et neile on probleemiks see, kui raamatu tagasitoomise tähtaeg kogemata üle läheb, siis lapsed ei julge enam raamatukokku tulla, kartes, et saavad riielda. Kuid tegelikult on raamatukogutöötajate ainsaks mureks raamatute tagasisaamine ja lugejakaardi tagaküljel mainitud viivistki ei nõuta. ?Paljud lapsevanemad tulevad oma laste laenutatud raamatutega ja ütlevad, et laps ise ei julge tulla. Aga see on vale arusaam. Meie ei pahanda. Lihtsalt kui lapsed raamatuid tagasi ei too, siis pole meil teistele soovijatele neid laenutada.? rääkis Jõgeva Linnaraamatukogu töötaja Jaana. Ene lisas, et ei maksa karta. “Me oleme lihtsalt rõõmsad, kui raamatud tagasi saame,” kinnitas ta.
EEVA PAJUMÄGI
