Nii nad tapsidki meie Ferdinandi

Allar Jõks on Eesti kõrgetest riigiametnikest üks kõige tuntum ja rahva poolt tunnustatum. Selle tunnustuse on talle toonud sõltumatu ning julge töö. Just sõltumatuse ja julguse pärast on Jõksil korduvalt tekkinud konflikte poliitikute ja parteidega, eriti Keskerakonna ja Reformierakonnaga.

Jõksile on just nende parteide esindajad korduvalt ette heitnud “poliitikasse trügimist”. Niinimetatud poliitikasse trügimise värskeim näide on õiguskantsler Jõksi otsus vaidlustada Riigikohtus senine erakondade rahastamise kord, mis ei kannata mingisugust kriitikat.

Teisisõnu on Jõks jõuliselt tegelenud asjadega, mis ilmselgelt on korrast ära ning pole seejuures kartnud konflikte, nagu paljud riigiametnikud seda kahjuks teevad. Just tänu sõltumatusele on õiguskantsleril õnnestunud vähendada inimeste usaldamatust oma riigi vastu. Suur aitäh Allar Jõksile selle eest!

Õiguskantsler pole kummitempel

Aga just karistuseks julguse ja sõltumatuse eest “tapsidki” Reformierakond ja Keskerakond head tööd teinud õiguskantsleri. Ehkki Eestile on vaja sellist õiguskantslerit, kes pole kummitempel, vaid tasakaalustab poliitikute kätte antud võimu ja julgeb neile vajadusel varba peale astuda.

Ehk nagu ütles president Ilves: “Kui õiguskantslerilt hakatakse ootama parlamendile meele järgi olemist, siis kaotab see ametikoht igasuguse mõtte.?

Jõksile ärapanemiseks kasutati kohati päris ebaausaid võtteid. President Toomas Hendrik Ilves esitas Allar Jõksi õiguskantsleri kandidaadiks pärast kohtumisi kõigi Riigikogu saadikurühmadega. Ilvese otsus esitada Jõks õiguskantsleri kandidaadiks ka järgmiseks seitsmeks aastaks oli igati põhjendatud, sest teda toetasid sotsiaaldemokraadid, isamaalased, rohelised ja rahvaliitlased ehk kokku 41 Riigikogu liiget.

Seega oli Jõks kõige suurema toetusega kandidaat, sest Reformierakond ja Keskerakond pakkusid presidendile kumbki oma kandidaati. Alles pärast presidendi ametlikku otsust esitada Jõksi kandidatuur, loobus Keskerakond oma kandidaadist ning hüppas Reformierakonna ree peale. Selline kannapööre näitab, et Keskerakonnal on ükskõik, kellest saab järgmine õiguskantsler, peaasi, et selleks pole enam Allar Jõks.

Hirmutamistaktika

Reformierakond ja Keskerakond “tapsid” õiguskantsleri isegi hoolimata sellest, et tema jätkamist toetasid nii erinevad organisatsioonid nagu Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit ja Avatud Eesti Fond, Ametiühingute Keskliit ja Teenistujate Ametiühingute Keskliit, Maksumaksjate Liit ja Juristide Liit ning teised kodanikuühiskonna esindajad.

Kõnekas on seegi asjaolu, et Allar Jõksi küsimuses panid seljad kokku kaks parteid, kes alles aprillirahutuste järel olid väga selgelt erineval pool rindejoont. See näitab, kui suur pidi olema see vimm, mida Allar Jõksi vastu tunti.

Olen kindel, et president Ilves leiab Allar Jõksi asemele sama hea õiguskantsleri kandidaadi. Aga kahjuks on Allar Jõksi läbikukutamisega juba loodud üks väga ohtlik pretsedent.

Kõige hullem Allar Jõksi läbi kukutamise juures on aga see, et selle otsusega hirmutati kõiki teisi põhiseaduslikke institutsioone juhtivaid inimesi. Selle otsusega hoiatasid Keskerakond ja Reformierakond põhiseaduslike institutsioonide juhte konfliktide eest nende erakondadega. Vastasel korral võib nendegi puhul tulevikus karistuseks olla töökohast ilmajätmine.

Sotsiaaldemokraadid hääletavad ka uuel aastal Riigikogus sellise õiguskantsleri poolt, kes on lisaks headele juristioskustele ka tugev ja sõltumatu isiksus.

Eesti vajab sellist õiguskantslerit, kes kaitseb kogu riigi, mitte ainult mõne partei huve.

HANNES RUMM,
sotsiaaldemokraat, Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige

blog comments powered by Disqus