“Ma olin nii põhjas, et tahtsin end ära tappa. Siis tuli üks hea inimene ja tõi mind jumalasõna juurde. Minu elu muutus täiesti teiseks. See juhtus rohkem kui kolmkümmend aastat tagasi ja sellest ajast peale tahan aidata elu hammasrataste vahele jäänud inimesi,” rääkis soomlane Kari Juhani Hätönen oma saatusest.
Üheksa aastat on ta keset Vägari küla mittetulundusühingus Pajusi Valla Abikeskus võitnud elule tagasi kümneid kadunud hingi. Meie ümber ja kõrval on sadu mehi ja naisi, kes on minetanud oma väärikuse, elumõtte, sihi, töö, tervise, perekonna. Kari uksele võib alati koputada ja ikka saab abi ehk sooja toa, kõhu täis ja hingeabi. Sotsiaaltöötajad tunnistavad, et see on oluline. Ka nendel inimestel, kes ennast ja oma elu muuta tahavad, peab olema koht, kuhu minna. Aga muutumata Vägaris olla ei saa, sest kodukorrast tuleb kinni pidada.
Vägarist lahkutakse ka omal soovil. Nende inimeste saatus on siiski enamasti kurb.
23. november 2010
