“Minu oma poeg keeras kõik pea peale,” ütles kolmandat põlve metsamees Mart Reim neljanda põlve metsamehe Tõnu Reimi kohta.
Tõnu Reim juhib Pärnumaal Saarde vallas Maranal Eesti suurimat metsa uuendamiseks potitaimi tootvat ettevõtet Eesti Metsataim. Tõnu isa, metsamasinate looja Mart Reim on kogu elu olnud uuendusmeelne mees, kuid on jäänud metsataimede kasvatamise suhtes oma vaadetele truuks.
“Isale potitaimed ei meeldi. Konservatiivsed metsamehed ei ole potitaimede pooldajad, nad ei arva sellest midagi. Nende arvates tuleb taimi kasvatada nii, nagu aastasadu on kasvatatud: avamaal, kus külvad ja hooldad vahelt,” selgitas Tõnu Reim. “Isa on siin käinud, ta ei muuda oma põhimõtteid, kuigi arvan, et tal midagi mulle ette heita küll ei ole,” lisas ta.
Üksteist aastat potitaimi
Üksteist aastat tagasi, täpsemalt 2002. aasta 15. märtsil asutati AS Eesti Metsataim. Ühendati Marana puukooli töötajate aastakümnete pikkune metsataimede kasvatamise kogemus ja Soome ettevõtte OY Forelia metsataimede kassettides kasvatamise tehnoloogia. Nüüd ei külvata taimi enam väljakutele. Kuuse- ja männiseemned pannakse turbaga täidetud pottidesse, suletud juurekavaga taimed koguvad elujõudu kasvuhoonetes. Neid on kokku kümme. Ühes kasvuhoones on pool miljonit metsataime. Ühes katusealuses kasvatatud taimedest saab istutada
Tänavu peab Maranalt tulema 11 miljonit metsataime, hooajal saab ettevõttes tööd kokku umbes 30 inimest. Eesmärk viia 2015. aastaks tootmismaht 12 miljoni taimeni aastas saab numbriliselt täidetud ehk varemgi, aga selleks ajaks peaks valmima taimede säilitamise külmladu, mis annab ettevõttele suurema tootmiskindluse.
Möödunud aastal läks Metsataime toodangust 67 protsenti RMK-le, 29 protsenti ekspordiks ja neli protsenti teistele meie metsaistutajatele.
Tagasi lapsepõlvemaile
Voltveti metsatehnikumi direktori, metsandusteadlase Paul Reimi pojapoeg Tõnu tuli ringiga tagasi lapsepõlvemaile. Kolmanda klassini käis Tõnu Kilingi-Nõmme keskkoolis, siis moodustati metsainstituudi Kaarepere metsakatsejaam ja isa Mart Reim läks sinna tööle. Tõnu koolitee jätkus Kaarepere 8-klassilises koolis ning seejärel Tartu 5. keskkoolis.
Ta käis isaga suviti metsas kaasas teadusuuringuid tegemas. Nii et põllumajandusakadeemiasse ehk praegusesse maaülikooli metsandust õppima asumine oli talle täiesti loogiline. “Mul ei ole teistsugust mõtetki tekkinud,” kinnitas Tõnu Reim.
Metsamajanduse eriala diplom taskus, naasis Tõnu Reim sünnilinna, kus talle pakuti spetsialistina töötamiseks parimaid võimalusi.
Tõnu jutu järgi võib viiendat põlvkonda Reime-metsamehi hakata tulevikus esindama tema noorem poeg. “Ta on natuke minu moodi, tundub, et metsandus on see, mis teda huvitab, aga ma ei hakka teda mõjutama, igaühel on õigus teha oma valik,” rääkis isa. Pere vanem poeg on valinud jõuelektroonika, keskmine õpib arstiteaduskonnas – tema valis ema elukutse.
Kuulsa aiandusõpetaja nimekaim
Kui trükite arvutis Google`i otsingusse nime Tõnu Reim, saate esimese vastusena, et ta oli Eesti aednik ja aiandusinstruktor, kes lahkus meie hulgast juba 1938. aasta jüripäeval.
“Tõnu Reim oli minu isa vanaisa vend,” ütles Eesti Metsataime juhataja Tõnu Reim kolm inimpõlve tagasi tegutsenud mehe kohta. Tema nimekaim oli omal ajal Keila põllutöökoolis aiandusõpetaja ja raamatu “Köögiviljakasvatus” autor.
Hingega metsamees
Keskkooliaegne pinginaaber ja kursusekaaslane Raul Pihu
“Õppisin koos Tõnuga aastail 1979-1982 Tartu 5. keskkoolis, olime pinginaabrid. Pärast kooli lõpetamist käisime erinevatel aegadel sõjaväes ning alates teisest kursusest (1986. aastast) õppisime Eesti Põllumajanduse Akadeemias koos metsandust. Lõpetasime 1990. aastal. Tõnu oli ja on ka praegu asjalik, põhjalik, hea huumorisoonega, kuid samas tagasihoidlik ja mitte väga jutukas. Õppis hästi ja on hingega metsamees.”
Põhjalik ja hooliv
Keskkonnaameti metsaosakonna metsauuenduse peaspetsialist Eda Tetlov
“Tõnu Reimi iseloomustamiseks sobib hästi sõna hoolivus. Ta hoolib tööst ja selle tegijatest. Tõnul on oskus panna väga erinevad inimesed ühise eesmärgi nimel tööle. Kui talle jääb midagi selgusetuks, töötab ta teemaga seni, kuni on asja täiesti selgeks teinud. Seega oma töös põhjalik. Tagasihoidlik, kuid abivalmis. Hea suhtleja. Inimene, kellega julgeks ilmselt luurele minna. Tõsine jahimees ja metsamees. Lõppkokkuvõttes inimene, kellega koos töötamine on meeldiv.”
i
HELVE LAASIK