Täpselt kahe nädala pärast ehk 19. aprillil on Jõgeva koera- ja kassiomanikel võimalus oma neljajalgseid pereliikmeid taas tasuta marutaudi vastu vaktsineerida.
Veterinaararst Enn Angerjärve sõnul on tegemist ühe osaga riiklikust marutaudi vastasest programmist. Koerte ja kasside vaktsineerimine toimub Jõgeva linnas 19. aprillil kell 12 – 13.15 Ravila tn 10 veterinaarkeskuse juures ja kell 13.30 – 14.30 Raudtee väljakul Jaama poe ehk vana raudteejaama kaupluse ees platsil.
Dokumentatsioon saab korda
Selline vaktsineerimine toimub Jõgeva linnas juba mitmendat aastat ja on mõeldud eeskätt selleks, et linnakodanikest väikeloomapidajad võiksid tunda ennast turvalisemalt.
“Teeme selle ürituse just laupäeval, mis on vaba päev, et kõigil soovijatel oleks võimalik kohale tulla,” kinnitas Enn Angerjärv Vooremaale.
Vaktsineerimispäeval pannakse kirja ka loomaomaniku nimi, looma nimi ja looma tunnused, samuti vaktsineerimise aeg. See dokumentatsioon on veterinaari sõnul vajalik muu hulgas ka selleks, et kui kellelgi juhtub näiteks selline õnnetus, et koer pääseb ootamatult rihma otsast lahti ja ründab mõnda inimest, siis on hea teada, et loom on vähemalt vaktsineeritud ja kannatanul pole marutaudi karta.
Kompleksvaktsiin väikeloomakliinikust
Igas väikeloomakliinikus saab lemmikloomale lasta süstida kompleksvaktsiini, mis sisaldab oluliselt rohkem kui vaid marutaudi vastane vaktsiin.
Veterinaari sõnul on Jõgeval juba mitmendat aastat järjest tehtava tasuta marutaudi vastase vaktsineerimise puhul juhindutud riiklikust tõrjeplaanist.
“Selleks, et marutaudi vähem oleks, on viimastel aastatel metsloomadele ka lennukitest vakstiinisööta külvatud. Selle tegevuse tulemusena on metsloomad saavutanud immuunsuse ja seetõttu ongi marutaudi Eestis üldse vähem,” selgitas Angerjärv.
Tulevikus hakatakse sellist metsloomade tõrjet rohkem tegema eeskätt piiritsoonis ehk maakondades, mis Venemaaga piirnevad.
Kui marutaudi vastu saab lemmikut tasuta vaktsineerida just tänu riiklikule tõrjeplaanile, siis see, kes tahab oma loomale ja iseendale suuremat turvatunnet, peab minema loomakliinikusse, et lasta seal loomale süstida iga-aastast kompleksvaktsiini, mille eest tuleb maksta.
Kõik omavalitsused on kehtestanud soovitavad loomapidamise eeskirjad, kõik loomakliinikud väljastavad ka koerte ja kasside passe, kuhu hakatakse märkima, millal mis toimingud on tehtud.
Passita kass Lätti ei saa
Miks peaks üks korralik kassi- või koeraomanik selle ja teisedki süstid tegema?
Nii võib vaktsineeritud looma omanik olla täiesti kindel, et tema loom marutaudi ei nakatu, kui ta ka puutub kokku mõne haige ja nakatunud loomaga.
Kuigi Eesti on liitunud Schengeni vaba viisaruumiga, pole nõuded muutunud väikeloomadega reisides. Loomadel kehtivad endised europassid ja ka edaspidi tuleb sõbraga välismaale reisides enne Eestist lahkumist uurida, millised vaktsineerimised peavad ühte või teise riiki reisides tehtud olema.
“Kasside ja koerte jaoks pole palju muutunud. Igal riigil on omad tingimused, millised vaktsiinid peavad olema süstitud ja lemmikloomaga teise riiki minnes peaksid loomaomanikud aegsasti kontrollima, et vastavad templid nende neljajalgse sõbra passis ikka olemas oleksid. Nii, nagu ka inimestel pole ikkagi soovitav ilma dokumentideta võõrale maale minna, kehtib sama ka koduloomade kohta. Ilma passita kassi Lätti viia ei tohi,” täpsustas Angerjärv.
Kass võib mitu päeva ringi jalutada
Veterinaari kinnitusel peab paika tõde, et mida väiksem on linn, seda vähem on seal ka hulkuvaid loomi. Nii Jõgeva linnas kui ka vallas on olemas eraldi inimene, kes tegeleb vastavate väärteomenetlustega ehk aitab asju korraldada, kui mõni loom uut kodu või muud abi vajab.
Kuidas saab aga aru, et tegemist on just kodutu kassiga? “Kui kass pole silmnähtavalt ohtlik, väga haige või eriti raskes olukorras, näiteks agoonias, siis ei hakka teda keegi niisama naljalt kinni püüdma,” kinnitas Angerjärv. “Kui kass, kellel on kodu, tahab mitu päeva ringi jalutada, ei tülita teda kindlasti keegi, rääkimata sellest, et see võiks kuidagi kurvalt lõppeda,” ütles veterinaar.
Kui aga nähakse nälginud ja haiget saanud kassi, kes käitub väga imelikult, tuleb tõenäoliselt küll hakata abi otsima.
Need ajad, mil tuli tädi liblikavõrguga ja püüdis kasse, saades nende magama panemise eest kolm rubla tükk, on pöördumatult möödas. “Jah, kunagi olid teatud kohad, kus tehti loomadega katseid,” meenutab loomaarst, ent tänapäeval pole selline asi enam mõeldav ning kadunud või leitud looma hoitakse üsna pikka aega kliinikus, et ära oodata tema tõeline perekond.
Kui loom on pereliige
Enn Angerjärv on alati soovitanud neile, kes mõne abi vajava looma on leidnud, esmalt loomakesele aega anda, teda ise pisut aidata, pakkuda juua ja süüa ning alles viimase abinõuna soovitanud loomake varjupaika viia. Teadaolevalt helistavad inimesed sellistele abitelefonidele aga üliharva.
“Kui loom on pereliige, siis on inimesed tema nimel valmis kõigeks,” kinnitas Angerjärv ja rääkis, et on olemas ka haigusi, mis võivad olla hoopis teised, ning mida ei saa ennetada ka kompleksvaktsiiniga. 19. aprillil oodatakse aga kohale muidu korralikke kassi- ja koeraomanikke, ka neid, kes pole mingil põhjusel oma loomi veel vaktsineerinud.
“Iga loomaomanik peab küll suutma oma looma talitseda ja kinni hoida. Et võtame loomi vastu vabas õhus, peab iga koeraomanik oma sõbraga ise hakkama saama. Nii ei saa, et omanik ütleb: Hoidke mu looma kinni, ma ise kardan…” selgitas Angerjärv
Veterinaari sõnul on Jõgevamaal umbes 10% aktiivseid loomaomanikke, kes käivad regulaarselt näitustel, jahil jne. Enam kui pooled koera- ja kassiomanikud käivad aga oma hoolelauseid loomakliinikus vaktsineerimas.
JAANIKA KRESSA
