Emadepäeval kingitakse emadele ikka lilli. Eriti ilusa emadepäevaelamuse said möödunud pühapäeval need, kes võtsid ette teekonna Palamuse lähedal Änkkülas tegutsevasse Mokko turismitallu, kus sel päeval traditsioonilist nartsissipidu peeti.
Nagu ikka, algas päev Kameelia koolituskeskuse juhi Anneli Kööba-Orlovi ja tema lilleseadeõpilaste — sedakorda oli neid kuus — kohalesaabumisega. Seejärel vaadati üle kaasa võetud ja Mokko talu aiast saada olev materjal, täiendati seda metsast tooduga ning asuti niigi kaunist taluaeda lilleseadetega veelgi kaunimaks muutma.
Pärast seda, kui usinad Ida-Virumaalt pärit naised kolm tundi tööd olid teinud, võis lilletaieseid leida puude alt, puude otsast ja puude vahelt rippumast, aga ka näiteks rõduäärelt. Mokko talu vanaperenaisele Hilja Alekandile meeldiski eriti rõduääre kaunistus, milles andsid tooni õitsvad toomingaoksad, hüatsindid ja liiliad.
„Toomingaokste kasutamise suhtes olin alguses üsna umbusklik, aga lõpptulemus on väga ilus,“ ütles Hilja Alekand.
Kõige omapärasem lilletaies oli puude vahele seatud noodijoonestik roosiõitest nootidega, kõige silmatorkavam oli aga hiiglaslik nartsissiõitega kaetud lillekuppel, mille alumist äärt kaunistasid õis alaspidi rippuvad tulbid. Okstest karkassi ja võrkkattega lillekupli meisterdas seitsme aasta taguse esimese nartsissipeo ajaks noor Tallinna skulptor Kirke Kangro. Uue lillekatte on see saanud peaaegu iga järgmise lillepeo ajal.
„Vahepeal kippus kuppel lagunema, aga nüüd tegi üks ehitusmees selle korda ning lilleseadjad võtsid ta taas kasutusele,“ ütles Hilja Alekand.
Vastupidavustest
Eri sorti ja eri toonides nartsisse seati kuplile huvitaks mustriks. Rippuvad tulbid moodustasid alläärde aga justkui seelikuvolangi.
„Huvitaval kombel mõjubki tulp alaspidi rippudes huvitavamalt kui ülespidi seistes,“ tõdes Hilja Alekand. „Kupli nartsissiõitest katet lähemalt uurides saab aga päris hästi sotti, millise nartsissisordi õied vastupidavamad on ja millised kiiremini närtsivad.“
Lisaks Anneli Kööba-Orlovi õpilastele meisterdasid ühe lõbusa lilletaiese valmis ka Mokko talu praeguse perenaise Külliki Alekandi tütar Grete ja tema sõbrad. Et talus on palju lambaid, tehti tiigi äärde nartsissikasuka ja keppjalgadega lammas.
Kogu seda lilleilu said imetleda pärastlõunal saabunud külalised, keda oli Hilja Alekandi hinnangul vististi rohkem kui ühelgi varasemal nartsissipeol.
„Hädavaevu mahtusid kõik peosaali kontserti kuulama,“ ütles Hilja Alekand.
Muusika ongi nartsissipidude lahutamatu koostisosa. Seekord andsid kontserdi Sirje ja Väino Puura, keda klaveril saatis Tarmo Eespere.
Emadepäevalilled kaasa
Külalisi oli Mokkol pühapäeval lähemalt ja kaugemalt. Teiste hulgas käisid ilusat ilma, lilli ja muusikat nautimas kuus Siimusti lastekodus Metsatareke elavat neidu koos kasvataja Karina Kaareperega.
„Tüdrukutele meeldis Mokkol väga,“ ütles Karina Kaarepere. „Lisaks lilledele sai seal ju ka loomi — hobuseid ja lambaid — vaadata. Kõige väiksem meie piigadest sai poni seljas ratsutamistki proovida, teised olid selleks juba liiga suured. Võtsime piknikukorvi ka kaasa ja tegime seal toreda söögipausi. Eriti tore oli aga see, et tüdrukutel lubati lilli kaasa korjata. Need viisid nad emadepäeva puhul oma kasvatajatele.“
Lillepidude korraldamise idee sai Hilja Alekand aastaid tagasi Hollandis lillefestivalil käies. Sealsete mastaapsete üritustega võrreldes on Mokko nartsissipidu tunduvalt kammerlikum, ent sellesse paika just selline pidu sobibki. Nartsisside ja tulpide õitseajale on pidu ajastatud just sellepärast, et sibullilli on Mokko aias kõige rohkem.
iii
RIINA MÄGI
