Ringkonna esinaine Ülle Vohla rääkis Vooremaale, et Naiskodukaitse Jõgeva Ringkonna Jõgeva ja Põltsamaa jaoskonnas on kokku 82 naist. Ollakse Naiskodukaitse Kirde piirkonna suurim ringkond ning kogu riigis Tallinna, Läänemaa, Tartu ja Harjumaa järel arvukuselt 5. kohal.
Kui paljude teiste malevate puhul saab rääkida taastamisest, siis Jõgeva malevat enne sõda olemas ei olnud. Maailmasõdade vahelise Eesti suurde sõjalisse kaitseorganisatsiooni kuulus oluliselt rohkem inimesi kui praegu. Põltsamaa naiskodukaitsjad olid toona osa Sakala ringkonnast ja Jõgeva naised Tartumaa ringkonnast.
Abistav struktuur
Ülle Vohla kinnitusel ei ole Naiskodukaitse otseselt sõjandusega seotud, vaid on koos Kodutütarde ja Noorte Kotkastega üks kolmest Kaitseliidu eriorganisatsioonist. “Oleme Kaitseliitu abistav struktuur tema tegevuses ja ülesannete täitmises. Kui mehed on õppustel, siis meie ülesandeks on tagada toitlustamine ja esmane meditsiiniabi. Samuti abistavad naised Kaitseliitu ka formeerimisel,? selgitas Vohla. Veel saavad naised abiks olla staabiassistentide ja sidepidajatena, lisaks korraldavad naiskodukaitsjad vajadusel õppuse piirkonnas liikuvat sõdurikodu, et sõdurid puhkehetkel meelepäraseid suupisteid osta saaksid. Oluline on ka töö noortega ja isamaaline kasvatus, suurt tähelepanu pööratakse seejuures rahvuskultuurile ja koduarmastusele.
Kuigi noorterühmad tegutsevad koolide juures, on noortejuhtide hulgas ka naiskodukaitsjaid.
Vabatahtlike noortejuhtide töö on Vohla sõnul eriti hinnatud, sest nende naiste jaoks on tehtud töötundidest olulisemad emotsionaalsed, sotsiaalsed ja vaimsed väärtused.
“Eriti suur on noortetööga seotud vastutus lastelaagrites, mis kestavad sageli kuni viis päeva,” rääkis Vohla. “Küsitakse, miks naised meie organisatsiooni tulevad. Põhjused on samad, miks mõned inimesed teevad vabatahtlikku tööd, olgu selleks siis soov olla kasulik, teha vahelduseks midagi muud, saada uusi teadmisi ja kogemusi, leida uusi sõpru ning sisustada vaba aega. Lisaks kindlasti ka hea tunne ja tuju läbi eneseteostuse konkreetses valdkonnas. Erinevalt teistest naisorganisatsioonidest, kus tegeldakse maaelu arendamise, käsitöö või mõne muu kitsalt naistele kuuluva alaga, on naiskodukaitsjad niisugused naised, kes on omaks võtnud kaitseliidu missiooni.?
Erinevad vajadused, ühine suhtumine
Naiskodukaitse ressurssideks pole Ülle Vohla sõnul mitte niivõrd materiaalsed vahendid, kuivõrd inimesed ja teadmised. Naiskodukaitses puuduvad ringkonna tasandil palgalised töötajad. Tegevuse koordineerimisel, ürituste ja väljaõppe planeerimisel ja korraldamisel rakendatakse vabatahtlikke, mis omakorda pakub organisatsiooni liikmetele arenguvõimalust, avastatakse endas uusi oskusi ja andeid.
Uued suhted ja sõprussidemed kindlustavad ringkonnavanema sõnul organisatsioonile lisaks laialdasele kandepinnale ka mitmekülgse liikmeskonna. Jõgeva ringkonnas leidub naiskodukaitsjaid igast ühiskonnakihist, erinevatelt elualadelt ja igas vanuses.
“Kuigi erinevatel inimestel on erinevad põhjused, miks nad naiskodukaitsesse tulevad, võib öelda, et oma loomult on nad kõik aktiivsed kodanikud,? rääkis Ülle Vohla.
Naiskodukaitse Jõgeva ringkonnas on 25 naist, kes on organisatsiooni kuulunud üle 10 aasta. Vohla sõnul on oluline, et vabatahtlikud tulevad oma oskustega, et paljud teevad sama, mida kutsetööl, aga nad tulevad naiskodukaitsesse oma vabast ajast, töötades kasvõi Erna abiteenistustes, kandmaks edasi isamaalise organisatsiooni missiooni.
Paljud noored naised, kes on varem olnud kodutütred, astuvad seejärel Naiskodukaitsesse. Meie seas on naisi talunikust geenitehnoloogini, õpilastest magistrantideni, aga ka nii väikelaste emasid kui väärikaid vanaprouasid.
Järjepidevuse ja väärtuste eest
Jõgeva ringkond tunneb uhkust Puurmani elaniku, 81-aastase Olga Kõressaare üle, kes sõjaeelse Eesti Vabariigi ajal unistas astuda Kaitseliitu, kuid kelle jaoks oli see organisatsioon, mille poole ta vaatas alt üles ja tal jäigi toona sinna astumata.
“Kui organisatsioon taasloodi, siis ühines ta sellega pensioniealisena, realiseerimaks oma ammust unistust. Olles väga ideeline missiooniinimene, on ta meie organisatsiooni väärtuste kandjaks. Eelmisel aastal autasustati teda Liiliaristi teenetemärgi viienda klassi ordeniga. Olles ületanud 80. eluaasta piiri, osaleb proua Kõressaar ikkagi aktiivselt üritustel, olgu selleks siis õppused või pidulikud üritused,? tõi ringkonna esinaine Vohla näite sellest, mis on isamaalisus, mida tähendab Eesti Vabariigi järjepidevuse ja väärtuste eest seismine.
Siiski pole Naiskodukaitse ennesõjaaegset populaarsust saavutanud, mil organisatsioon suurele osale maaintelligentsist ja aktiivse eluhoiakuga naistele eneseteostuse võimaluseks oli. Korraldati tol perioodil ju jõuluõhtuid vallavaestele ja vallaslastele, ajaviiteüritustena olid populaarsed teeõhtud, kus esitati nii referaate kui ka õpiti ja lauldi isamaalisi laule. Lisaks tegeldi ka otseselt kultuuripropagandaga: löödi kaasa laulukooride asutamisel ja rahvatantsu viljelemisel, korraldati mälestamis- ja autasustamisõhtuid ning tehti sporti.
“Enne sõda oli seltskonnaüritustel tõesti palju suurem rõhk, korraldati loteriisid, millega saadi heategevuseks raha. Naiskodukaitse korraldatud kultuuriüritused olid väga meeleolukad ning kujunesid sageli seltskonnaelu suursündmusteks,? nõustus Ülle Vohla ja tõdes, et tänapäevased ettevõtmised on enam militaarse kallakuga, vähem seltskonnakesksed. Põhitegevus on seotud väljaõppega, tegevusega, millega toetatakse Kaitseliitu. “Ei saa ka jätta märkimata, et muutunud on ühiskond, meie eluhoiakud, eluviis ja veendumused, kuid organisatsiooni eesmärk on kindlasti sama, mis varemgi,? rõhutas Vohla.
Oluline on ühiskonna sidusus
Ringkonna esinaise sõnul kasvatavad naiskodukaitsjad eesti ühiskonda ka praegu, tehes seda eeskätt perede ja kogukonna kaudu. “Meile on oluline ühiskonna sidusus, kuid et tegemist on riigikaitselise organisatsiooniga, siis saavad meie üritustest osa võtta need, kes on meie liikmed või liikmekandidaadid.
Endaga liituma ootavad naiskodukaitsjad eelkõige motiveeritud ja missioonitundelisi naisi.
“Esmalt tuleb naistel läbida baasväljaõpe, mis koosneb neljast moodulist: organisatsiooniõpe, esmaabi, toitlustamine ja sõdurioskused. Võimalik on osaleda ka Kaitseliidu sõduri baaskursusel, omandamaks laialdasemaid teadmisi ja praktilisi oskusi. Baasõppe läbimisel valitakse endale eriala ja edaspidine väljaõpe jätkub selles valdkonnas.
Eesti naiskodukaitsjad osalevad ka Baltimeremaade riigikaitse ja kaitsevalmidusega tegelevate naisorganisatsioonide konverentsil, mis leiab üle aasta aset erinevas riigis. “Konverentsi eesmärgiks on arutleda naiste rolli ja vastutuse üle seoses riigikaitsega. Läbi kogemuste vahetamise, diskussioonide ning töötubades tekkivate arutelude kaudu edendatakse kaitsealast koostööd. Viimati olime koos Oslos, kus oli üheks teemaks immigrantide mõju Norrale ja nendega kaasa toodavate haiguste levik, mis on Norra ühiskonnale terav probleem,? rääkis Ülle Vohla.
Jõgevamaa naiskodukaitsjaid ootab aga lähitulevikus ees koormusmatk Kirnas, millest võtavad osa kirdepiirkonna ringkondade organisatsiooniliikmed. Läbitakse maastikul rada, kus kontrollpunktides tuleb mitmesuguseid ülesandeid täita. Koormusmatk järgib Vohla sõnul Erna põhimõtteid ja mõistagi on Eesti vaprad naiskodukaitsjad alati valmis ühiskonda abistama ka reaalse kriisi või katastroofi tingimustes.
JAANIKA KRESSA
