Teiseks ei pea Espenberg vajalikuks trahvida seksiostu, sest meeste suguiha olevat looduse poolest äkilisem kui eevatütardel.
Raha eest saab kõike, ka õiguse osta ja ära kasutada teise inimese keha, kõlab nii tema kui prostitutsiooniäri kreedo. Andmata aru, et ostu kriminaliseerimisega ei soovi keegi mehi karistada seksiiha tekkimise või selle rahuldamise pärast, vaid ikka naise keha ostmise ja selle seksuaalse ekspluateerimise eest.
Espenberg ründab eri riikides läbi viidud prostitutsiooni puudutavate uuringute tulemusi, nõudluse vähendamise meetmeid, sotsiaalministeeriumi eksperdi arvamust, kommenteerides teemat nii, nagu talle sobib.
Ta püüab end väljendada kui asjasse pühendatu, kui bordelliekspert. Espenbergi jutust jääb kõlama, et bordelle külastavad enamasti vagurad Eesti meeskliendid, kes pole vägivaldsed, et prostituudid saavad keelduda purjus märatsejatest, saavad öelda ?ei?, kui nad mingit ostja fantaasiat rahuldada ei soovi. Ta polevat kuulnud, et müüdavate seas oleks 13-14-aastasi.
Kahjuks pole selline suhtumine meie ühiskonnas sugugi erandlik. Siiski on hämmastav, et sotsioloog näeb teema ülesvõtmises feministide vandenõu. Enamik mehi, ka “meeste asja” agarad ajajad, sülitavad tuld ja tõrva, kui küsida: ?aga kui selles äris osaleks su tütar?? Ükskõiksus ja heakskiit on kui pühitud.
Olles tutvunud erinevate uuringutega, mis käsitlevad naistevastast vägivalda, prostitutsiooni, osalenud paljudel konverentsidel, kus kohal on olnud oma ala parimad eksperdid, pean ma väga lugu sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja Kadi Viigi arvamusest, kellele Urmas Espenberg end 04.01 Postimehe artiklis ?Prostitutsiooni piiramise lõks? vastandanud on.
Kui avalikkus oleks rohkem kursis kohtlemisega, mis saab osaks paljudele prostituutidele, nõustuks enamus inimesi, et prostitutsioon on räige naistevastane vägivald. Kuni 85 protsenti prostituutidest on langenud klientide füüsilise vägivalla ohvriks, 68 protsenti on vägistatud ja kolmandik on kogenud suguelundite tahtlikku vigastamist: Nõnda on lugeda eri riikides läbi viidud uuringutest.
Paljud prostituudid on varemgi elus seksuaalse vägivalla all kannatanud. Rohkem kui pooli prostituutidest on lapsepõlves seksuaalselt väärkoheldud. Kanada uuringust selgub, et 82 protsenti prostituutidest on langenud seksuaalse vägivalla ohvriks enne prostitutsiooniärisse sisenemist. Sellised naised on kergesti manipuleeritavad tänu mitmete negatiivsete tegurite kokkulangemisele. Vaesus, sõltuvusprobleemid, lapsepõlve psüühiliste traumade järgne väga madal enesehinnang ning tõrjutus on läbivaks jooneks pea iga prostituudi eluloos.
Prostitutsiooniäris kogetava vägivalla, alandamise, soovimatute raseduste, suguhaiguste tagajärjel tekib abitus, hirmutunne, unetus, psühhoosid, neuroosid, huvikaotus ümbritseva vastu kuni enesetappudeni välja. Kõik see viib kokkuvõttes lõksu, millest on iseseisvalt võimatu välja pääseda. Kaaskodanike halvustav ja parastav suhtumine üksnes suurendab ohvri, kes tunneb end niigi madalamalt kui muru, süütunnet. Täna ei eksisteeri ka korralikku rehabilitatsioonisüsteemi, mistõttu jäävad inimesed sageli oma murega täieti üksi.
Pean väga oluliseks, et inimkaubanduse ja prostitutsiooniga seonduvat kuritegevust, kogu selle äri jälkust ühiskonnas enam kajastataks, sellest räägitaks, et väheneks ja ideaalis lõpeks ohvrite süüdistamine ning me hakkaksime nägema neis naistes eelkõige abivajajaid, kuritegeliku maailma ohvreid.
Seepärast ei saa ma kuidagi nõustuda justiitsministeeriumi ning justiitsminister Rein Langiga, kes ei näe prostitutsioonis Eestis jaoks probleemi. Mina näen.
Aeg on enam kui küps, karmistamaks meetmeid nõudluse vähendamiseks. Ostu kriminaliseerimine võimaldab lõpuks anda ühiskonnale signaali, et müüdud naine on nõrgem pool, keda nii ostjad kui kupeldajad ära kasutavad. Karistada peavad aga saama võimupositsioonil olijad ehk ostja ja müüja.
Valitsus peaks näitama üles suuremat otsustavust oma kodanike tervise ja heaolu eest seismisel. On ju isiksuse tasandil inimkauplemise näol tegemist inimõiguste laiaulatusliku rikkumisega, ühiskondlikul tasandil aga on tegu kaasaaegse orjandusega.
Marianne Mikko,
Euroopa Parlamendi liige, sotsiaaldemokraat