Suvekolooniate perioodi teisel etapil ehk juuli lõpust septembri alguse või keskpaigani, kui ööd on suhteliselt pikad, pimedad ja soojad, on nahkhiirte aktiivsuse kõrgaeg. Siis on neil loomadel öösel piisavalt aega, et toituda, uusi varjepaiku otsida ja rändliikidel ka rännet sooritada.
Poegimiskolooniate olukorrast sõltub nahkhiirte arvukus
Nahkhiirte asurkondade seisund oleneb otseselt poegimiskolooniate heaolust. Kui need eksisteerivad ja järglasi sünnib (olenevalt liigist sünnib täiskasvanud emasel aastas üks-kaks poega), siis tähendab see, et nahkhiirte asurkond säilib. Kui aga tingimused poegimiskolooniate normaalseks eluks kaovad (näiteks inimtegevuse tõttu metsades, parkides ja/või rannikul), siis võib olla kindel, et nahkhiirte asurkond kannatab ja loomade arvukus väheneb.
Juba 15 aastat järjest tehakse Eestis nahkhiirte suviseid detektor-uuringuid.
Nüüdseks on meie nahkhiireteadlased ehk hiropteroloogid välja töötanud efektiivsed detektor-loenduse meetodid, mida rakendades saab jälgida nahkhiirte arvukuse muutusi öistes lennupaikades. Seda ongi tehtud mitmel pool üle Eesti, seejuures 12 suve järjest nahkhiirte riikliku seire jaamades Kuressaares, Loodes, Matsalus, Penijõel, Toomal, Jõgeval, Räpinas ja Värskas.
Nahkhiiri oleks vaja põhjalikumalt uurida
Seniajani on meie teadmised nahkhiirte asurkonna seisundist puudulikud ning see ei võimalda isegi vastava ala teadlastel hinnata, kuidas käib nahkhiirte käsi (ehk tiib) Eestis. Nahkhiirte püsiloendused ehk seireloendused toimuvad ju ainult eelnimetatud kaheksas seirejaamas, kust kogutavad andmed näitavad arvukuse muutumise tendentse väga üldiselt, ja seda eelkõige kolme tavalise liigi puhul: põhja-nahkhiir, veelendlane ja pargi-nahkhiir.
Looduskaitse seisukohalt oleks tähtsam jälgida haruldaste ja seega rohkem ohustatud liikide seisundit ning seda eeskätt kaitsealadel. Kuid see töö on tunduvalt mahukam kui seni toimunud nahkhiirte riiklik seire, sest haruldased liigid satuvad detektori kuuldeulatusse suhteliselt harva, väga haruldased ja väga nõrga häälega liigid (näiteks nattereri lendlane) aga peaaegu üldse mitte.
Nahkhiirte eksperdi poolt päevase vaatluse käigus valitud uurimiskohad kantakse töökaardile ning öösel, kui nahkhiirtel on sobiv lennuilm, teostatakse seal detektor-loendusi.
Suvekolooniate esmakordne uuring
Loenduste tulemustest ilmnevad piirkonnas elavad nahkhiireliigid, nende suvekolooniate toitumispaigad ja iga liigi suhteline arvukus lennupaigas. Nii kaardistasime mullu suvel esimest korda nahkhiirte poegimisaegsed suvekolooniad Eesti ühel suuremal kaitsealal Vooremaa MKA-l ja selle ümbruses, kasutades selleks Pettersson Elektronik D200 seeria detektoreid.
Vooremaa kohta on nüüd olemas 86-leheküljeline põhjalik nahkhiirte uuringu kokkuvõte. See sisaldab 40 uurimiskoha kirjeldust, 9 nahkhiireliigi leiuandmeid ja määramistunnuseid, nahkhiirte suvekolooniate paiknemise andmeid, samuti nahkhiirte loendusandmeid ja seirekohtade nimestikku, kus saab tulevikus detektor-loendusi korrates teada nahkhiirte asurkonna seisundimuutustest.
Milline kaitseala on järgmine?
Nahkhiireuurijatele tähendab mai lõpp ja juuni algus pingsat välitööd: see on ainuke periood aastas, kui saab jälgida poegimisaegseid suvekolooniaid.
Mullu uurisime nahkhiiri Vooremaa MKA-l. Kus võiks seda teha tänavu juunis-juulis? Ekspertide arvates tuleks seda teha eelkõige suurematel kaitsealadel, kus ei ole teada isegi kõiki seal elavaid liike ja kus suvekolooniaid pole seni uuritud.
Nahkhiirte suvekolooniad, kus elavad koos kümned või koguni sajad loomad ja mis haruldaste liikide puhul on piirkonnas tihti ainukesed, vajavad oma eluks ulatuslikku sobivat puistut ja veekogude kaldaid, samuti sobivaid päevaseid varjepaiku toitumispaikade lähedal. Seega soovitab nahkhiirteekspert suvekolooniate looduskaitseliseks uuringuks eeskätt suuremaid kaitsealasid pindalaga 100 km2 ja rohkem, kus esineb puistu- ja veebiotoope ning kus võib elada enamik Eestis kindlaks tehtud nahkhiireliike (nagu mullu Vooremaal). Väikestel kaitsealadel ei pruugi olla nahkhiirtele piisavalt ruumi, et nende poegimiskolooniaid mahutada, kuid teabe kogumine nende loomade seisundi kohta on kahtlemata kasulik ka nii seal kui väljaspool kaitsealasid.
Niisiis, milline on järgmine suurem kaitseala, kes tellib meie hiropteroloogidelt nahkhiirte suvekolooniate uuringu? Käesoleva aasta juunis teostatav uuring tuleks tellida praegu, veel on veidi aega!
Täiendavat infot saab internetiaadressil www.hot.ee/sicista98.
MATTI MASING
