Põltsamaa ettevõtja Ülle Saksniidu algatusel ning eestvedamisel on Põltsamaal 31. juulist kuni 2. augustini plaanis põltsamaalaste kokkutulek. Tegu on esmakordse taolise üritusega ja seetõttu on keeruline ette arvata, kui palju endisi ja ka praegusi linna elanikke kokkutulekul osaleb.
Põltsamaalaste kokkutuleku (PÕKO) idee autor Ülle Saksniit lausus, et idee selleks tekkis tal kahe aasta eest. Põltsamaal külalistemaja ning toitlustamisega tegeleva naise sõnul on nende külalistemajas paljud endised põltsamaalased ööbimas, keha kinnitamas või siis lihtsalt juttu puhumas käinud. Mõnda neist mäletab ta isegi.
Lood pakuvad huvi
Juttu ajades on selgunud, et keegi neist elab praegu USAs, keegi Austraalias, keegi veel kusagil kaugel laias maailmas. Ülle Saksniidul tekkis vesteldes mõte, kui hästi on endised põltsamaalased maailmas hakkama saanud ja kui huvitav oleks kuulata nende lugusid nii Põltsamaa aegadest kui praegusest elust võõrsil. Mõistagi pakub huvi ka nende käekäik, kes elavad mujal Eestis. Ühel külalistemajas toimunud seminaril kohtus Saksniit endise põltsamaalasega, kes tunnistas, et tuleks meelsasti kokkutulekule, kuid tal pole enam Põltsamaal lähedasi, kelle juures ööbida. See lisas korraldajale kindlust, et kõik inimesed igatsevad oma lapsepõlvemaa järele ja kokkutulek on vajalik. Tal on hea meel pakkuda majutusteenust kõigile, kes seda vajavad. Ja kindlasti annavad öömaja ka teised linnas ja piirkonnas majutusega tegelevad ettevõtjad.
Meenutatakse endisi aegu, õpitakse üksteise kogemustest
Ülle Saksniidu sõnul mõistab ta täielikult Põltsamaalt välisriikidesse elama asunud inimesi, sest isegi terve Eesti, rääkimata väikesest Põltsamaa linnast, jääb paljudele eneseteostuseks väikeseks. Põltsamaalasena teab ta, et selles linnakeses elatakse just niisugust elu, nagu mujal taolistes paikades. Vahel juhtub, et kellelgi lüüakse silm siniseks või varastatakse jalgratas, samas on siin aga väga tugevad kultuuri- ja käsitöötraditsioonid, samuti on Põltsamaalt tuule tiibadesse saanud mitmed täna tuntud muusikud ja ka muude valdkondade esindajad. Endisi põltsamaalasi kokku kutsudes saaks väga palju huvitavat informatsiooni, kuidas need inimesed oma elus edasi on liikunud, kuidas oma positsiooni välja võidelnud ning kuidas jäävad rahule oma praeguse eluga. Samas oleks ka võimalik õppida nende kogemustest ning saada teada, mis on nende praeguses elukohas teisiti või paremini kui Põltsamaal. Samas tõdes Saksniit, et kõik Põltsamaalt lahkumised pole olnud roosilised: küllap on seda tehtud ka abielulahutuse, töölt koondamise või muu ebaõnnestumise tõttu.
Toitlustajad on igasugusteks olukordadeks valmis
Möödunud nädalal polnud veel kuigi paljud end kokkutulekule registreerinud, kuid see ei pruugi tähendada, et tegelik osavõtt tagasihoidlikuks jääb. Ülle Saksniit märkis, et enda järgi ta teab: praeguse kiire elutempo juures registreerutaksegi üritustele alles viimasel minutil. Samas on ka piisavalt selliseid inimesi, kes tulevad kohale endast ette teada andmata. Toitlustajate olukorra muudab selline teadmatus väga keeruliseks, sest nad ei oska aimata, kas peavad valmistama toitu kuuekümnele või näiteks kahesajale inimesele. Veelgi keerulisem on olukord Põltsamaa lossihoovi kavandatud ürituste osas, kuhu võib inimesi kohale tulla mõnesajast kuni mõne tuhandeni. Ülle Saksniidu sõnul on tema juhitavas külalistemajas juba mõeldud sellele, et võiks valmistada kohalikku toitu, milleks on oma maakonnast pärit toiduainetest valmistatud kartulipuder pekikõrnete ja lihakastmega. Seda on Carl Schmidti Majas pakutud juba paari viimase aasta jooksul ka välisturistidele ja kõrgetele külalistele ja seda saab vajadusel operatiivselt ka juurde teha.
Kokkutuleku korraldaja kinnitusel on mõeldud ka meie tujukale ilmale ning tellitud sajakohaline telk, mis Carl Schmidti Maja ette üles pannakse. Majja sisse on selleks ajaks planeeritud Indrek Taalma monoetendus. Ruumis sees viibijad jälgivad seda muidugi otse, telgisolijad aga ekraanilt.
Meelelahutust ja tegevust igale vanusele ning maitsele
Kolmeks kokkutulekupäevaks on paika pandud mitmekesine programm, kus on arvestatud nii erinevate maitsete ja huvide kui ka osalejate vanusega. Esimene päev on peopäev, teine kultuuripäev ja kolmas spordipäev. Seetõttu soovitatakse kokkutulekule ka spordiriided kaasa võtta. Programmis on kultuuriline meelelahutus, rallikrossi vaatamise ja Kamari paisjärvel parvsaunaga sõitmise võimalus, kanuumatk, linnaekskursioon giidiga ning palju muud põnevat. Kultuuriprogrammis on eriline koht Põltsamaa muusikakooli hoovis toimuval etendusel “Põltsamaa lood”, mis jutustabki Põltsamaal elanud ja töötanud inimeste tegemistest ning siin toimunud sündmustest. Kokkutulekul soovitakse kohalikud kultuuri- ja spordiinimesed ning Põltsamaa piirkonna teenusepakkujad ühiselt tegutsema saada.
Väljaspool lossimüüre toimuv laat püüab möödujate pilke
Sihtasutuse Põltsamaa Lossi Arendus juhataja Piia Uuspõld lubas, et lossikompleksis pakutakse tegevust ja meelelahutust nii noortele, keskealistele kui ka eakamatele. Lastel on võimalik batuutidel hüpata, laste ATVde ja elektritsiklitega sõita, kohaliku Lions-klubi liikmed pakuvad grill-liha, meelt lahutavad nii kohalikud isetegevuslased kui ka Erich Krieger. Lossikompleksis toimuva ürituse programmijuht on Artur Raidmets. Tugevad mehed saavad ennast proovile panna rammumeeste jõuproovil. PÕKO raames toimub ka laat, kus pakutakse seekord vaid eestimaist toodangut. Seekord peetakse seda väljaspool lossihoovi, et need, kes meelelahutusprogrammist huvitatud pole, saaksid laadale piletit ostmata.
Ülle Saksniit usub, et väljaspool lossimüüre tegutsev laat jääb silma ka möödasõitjatele, kellest ehk nii mõnigi peatub ja uudistama jääb.
Ülle Saksniit, Piia Uuspõld ning teisedki kokkutuleku ettevalmistamisse kaasatud soovivad anda endast parima, et plaanitu korda läheks ja ehk ka traditsiooniks saaks.
TOOMAS REINPÕLD