Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum, Palamuse Vallavalitsus ja EELK Palamuse Püha Bartholomeuse Kogudus korraldavad homme Palamuse rahvamajas ja kirikus Palamuse esmamainimise 775. aastapäeva puhul konverentsi “Läbi aja”.
Ajalookonverents võtab Palamusel kokku nii üleriigilise muuseumiaasta kui Palamuse esmamainimise 775. juubeliaasta. Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumi direktor Arne Tegelmanni kinnitusel oodatakse Palamusele konverentsile kõiki, kellele Palamuse ajalugu huvi pakub.
“Oleme saatnud ka päris palju kutseid nii üksikisikutele kui organisatsioonidele, kutsutud on meie maakonna väikemuuseumide töötajad, naabermaakondade riigimuuseumide inimesed, samuti kirjanike muuseumide töötajad, kellega oleme ju tihedal seotud. Kindlasti ootame raamatukogutöötajaid, kooliõpilasi, kellele teema võib huvi pakkuda,” rääkis Tegelmann.
775 aastat tagasi oli ka elu
Palamuse esmamainimise 775. aastapäevast saab homme täpselt aastaring täis, sest esimene selleteemaline avaüritus oli mullu 20. novembril, samuti Palamuse kirikus.
Tänavune ajalookonverents toimub nii rahvamajas kui kirikus ja Arne Tegelmann lubas, et väljakuulutatud ajakavast peetakse täpselt kinni. Nii saavad need, kel pole võimalik tervet päeva konverentsile kulutada, kohale tulla just selle ettekande ajaks, mis neile huvi pakub.
“Me ootame Palamusele kõiki, keda vähegi huvitab Palamuse ajalugu, eriti aga see ajajärk, mil meid esmakordselt Euroopa Liiduga liideti,” kinnitas EELK Palamuse Püha Bartholomeuse Koguduse õpetaja Jaan Nuga.
Vaimulik juhib tähelepanu sellele, et nii usuvastane propaganda kui nõukogudeaegne propaganda üleüldse on olnud rõhutatult halvustav.
“See, et ristisõjaga toodi ristiusk, on nõukogudeaegne propaganda,” kinnitas Nuga. Tema sõnul tuleks rohkem tähelepanu pöörata sellele, kui palju sellised väited tegelikult paika peavad.
Kuigi Läti Henrik elas ammu enne nõukogude propaganda aega, pidas Nuga ka tema väiteid, et tuldi paganaid hävitama, tendentslikeks.
“775 aastat tagasi oli siin ka elu, hangiti raha ja aeti asju. Inimesed elasid ja tegid oma tööd. Ristiusk oli siin ammu enne ristisõdalaste tulekut,” kinnitas Nuga, väites, et kui tollast aega okupatsiooniks nimetada, siis on seda ka praegune olukord, kui Eesti Euroopa Liitu kuulub.
Kehva lugu kavas polegi
Ajalookonverents paistab tuliseid teemasid pakkuvat küllaga. Arvatavast kujuneb põnevaks ateismi ajalugu uurinud Tartu Ülikooli doktorandi Atko Remmeli ettekanne, mis kannab pealkirja “Religioossus kui ideoloogiline puudujääk. Kirikuelu kajastusi nõukogude arhiivimaterjalides”.
Arne Tegelmann tõstis aga esile kunstiajaloolase Kaur Alttoa ettekannet Palamuse kiriku ehitusloost, mis esitatakse kuulajatele just kirikus.
Tegelmann ja Nuga kinnitasid mõlemad, et kõige paremaks ettekandeks saab katoliiklase Vello Salo “Kultuuriline ja sotsiaalne murrang Eestis”.
“Kehva lugu ma selle konverentsi kavas ei näegi, kõik on põnevad, kuid minu jaoks isiklikult on kahtlemata Salo ettekanne kõige tähtsam, seda nii teema kui esineja poolest,” kinnitas Nuga.
“Salo räägib 13. sajandist ehk murrangulistest sündmustest Eesti aladel ajal, kui Palamuse esmamainimine aset leidis,” rõhutas Nuga.
Eestikeelse kirjasõna laialdase leviku põhjusi maarahva hulgas 18. ja 19. sajandil otsib oma ettekandes Palamuse muuseumi teadur Janek Varblas. Kui emakeelne kirjasõna levis Euroopas tänu reformatsioonile, siis raamatud tõi Eesti kodudesse Saksamaalt Hallest alguse saanud ja tänaseks üle maailma levinud hernhuutlus ehk vennastekoguduse liikumine.
Kui konverentsi esimese poole teemad on üldisemad, siis teine pool on tähtis just Palamuse kohaliku elu seisukohalt. Konverentsi lõpetuseks näidatakse ka ülevaatefilmi Palamuse asutustest aastatel 1993-1995.
iii
JAANIKA KRESSA
