Palamuse Kihelkonnakoolimuuseumis on teist nädalat avatud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö eriala üliõpilastööde näitus. Koos näituse avamisega avati aga siinmail ka üleriigiline muuseumiaasta.
Viljandi Kultuuriakadeemia käsitöötudengid on Palamuse Kihelkonnakoolimuuseumi ärklisaali iga-aastased eksponendid. Ning seda, mida näidata, neil jätkub. Seekord on siis väljas silmkoeesemed: käpikud, sõrmikud, sokid, sukad, kampsunid, mütsid ning karupüksid.
Näituse ehteks on Muhu saarelt pärit eeskujude järgi tehtud kampsunid ja sukad. Vähendamaks “igava” ühevärvilise pinna kudumiseks kuluvat aega ja vaeva, on esemed ise kootud masinal. Seda enam on autoritel jäänud mängulusti nende värvikireva tikandiga kaunistamiseks.
Ka käpikud ja sõrmikud on enamasti vanadel eeskujudel põhinev uuslooming, ent mõnikord on lastud tudengitel ka otseseid koopiaid kududa. Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili õppekava hoidja Kristi Jõeste sõnul on muuseumide kogudes säilinud nimelt nii kauneid kindaeksemplare, et nende algkuju väärib säilitamist ja ajas edasi kandmist.
Kõik see kaunis ja üksiti üha enam moodi minev kraam on valminud Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili osakonnas kaheksa viimase aasta jooksul. Näitus tõestab, et kaubanduskeskuses hängijate kõrval on meil täiesti alles ka ilumeelega õnnistatud nobenäpp-neiud, kes kultuuriakadeemias oma oskusi lihvinuna päris imeasju valmis teha suudavad.
iii
Talv meie päralt
iii
Lähenev 2009. aasta on aga kogu Eestis kuulutatud muuseumiaastaks. Üleriigiline avastart anti sellele 24. novembril, kui Narva linnuses avati iga-aastane Eesti muuseumide festival. Et tol päeval möllanud lumetormi tõttu jäi paljudel muuseumitöötajatel ja asjahuvilistel Narva minemata, olid piirkondlikud muuseumiaasta väljakuulutamised seda tähtsamad. Jõgevamaal kuulutatigi muuseumiaasta avatuks Palamusel koos Viljandi Kultuuriakadeemia käsitöönäitusega.
Muuseumiaasta kava ja eesmärgid mõtestas Palamuse publiku ees lahti ettevõtmise projektijuht Mariell Piispea. Nagu kalendriaastagi, jaguneb ka muuseumiaasta neljaks aastaajaks. Talvel ehk detsembrist veebruarini on põhiraskus Lääne- ja Ida-Virumaast ning Jõgevamaast koosneval idaregioonil, kevadel Tartu-, Põlva-, Võru-, Valga- ja Viljandimaast koosneval lõunaregioonil, suvel Pärnu-, Lääne-, Hiiu- ja Saaremaast koosneval lääneregioonil ning sügisel Harju-, Järva- ja Raplamaast koosneval põhjaregioonil. Muuseumiaasta puhul antakse välja uus muuseumide teatmik, kalender ja muid trükiseid. Muuseumiaasta lõpetatakse meeleoluka maskiballiga Kumu kunstimuuseumis Tallinnas.
