Raha näitamiseks on Palamusel praegu põhjust enam kui küll: nagu muudeski Eestimaa paikades, hakkas ka Palamusel viisteist aastat tagasi kehtima Eesti kroon. Kümme aastat tagasi, 1997. aasta mais leidsid aga kanalisatsioonitorusid paigaldavad ASi Siimel töömehed Palamuselt Kolli talu maadelt savipoti vanade müntidega, mille nad kohe üle jõe muuseumisse toimetasid.
Nood vanad mündid seekordse näituse peategelasteks siiski pole. Näha saab hoopis rahasid, mis käibel olnud sõjaeelses ja 1991. aastal taastatud iseseisvas Eesti Vabariigis, samuti huvitavamaid rahakavandeid, mis ühel või teisel põhjusel siiski töösse pole läinud. Tegemist on Eesti Panga muuseumi koostatud rändnäitusega, mis mullu sügisel Narvas Hermanni linnuses toimunud Eesti muuseumide näituste festivalil peaauhinna pälvis. Pole ka ime: tegemist on väga hästi koostatud-kujundatud väljapanekuga, mis tänu nutikale tehnoloogilisele lahendusele ka lihtsalt teisaldatav ja paigaldatav.
Margalt kroonile
Nooremate inimeste jaoks on ehk üllatavgi, et Eesti Vabariigi esimeseks rahaühikuks ei olnud sugugi kroon, vaid hoopis mark. Ning et vabariigi väljakuulutamise hetkel ? 24. veebruaril 1918 ? polnud olemas veel sedagi, vaid olid käibel mitmesugused võõrriikide rahatähed, nagu Saksa okupatsiooni- ja riigimargad, Vene tsaari- ja duumarublad ning nn ?kerenskid?, aga ka Soome margad. Eesti mark kehtestati ametlikuks vääringuks 30. novembril 1918. Valik polnud juhuslik, sest Eestis kehtisid esialgu veel Saksa okupatsioonivõimude seadused, mis olid siin käibivaks vääringuks määranud Saksa marga.
Marga väärtuse kiire vähenemise tõttu ja riigi kullavarude katastroofilise kahanemise tõttu tuli Eestis 1924. aastal läbi viia rahareform. 1928. aasta 1. jaanuarist hakkas aga kehtima uus kindlal alusel põhinev vääring ? Eesti kroon, mis vastas sajale senisele margale. Et kroonid nimetatud kuupäevaks veel trükist tulnud polnud, lasti esialgu ringlusse viimane, kasutamata seeria sajamargaseid kassatähti, mis varustati punase ületrükiga ?Üks kroon?.
?Nende rahatähtedega saanud toona petta nii mõnigi Eestis käinud meremees,? ütles Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi arendus- ja projektijuht Janek Varblas. ?Ega siis võõramaalane osanud kirja lugeda, tema vaatas ainult numbrit ja pidas rahapaberit sajakrooniseks.?
Kui trükki läksid nimeka graafiku, ka raamatuillustraatorina tuntud Günther Reindorffi kavandi järgi valminud rahatähed, siis näitusel saab imetleda ka veel nimekama graafiku, Eduard Wiiralti kasutamata jäänud kavandeid.
Kroonilt eurole
Kui 1980. aastate lõpus Eesti krooni taastulekuks ettevalmistusi tegema hakati, korraldati taas rahatähtede ja müntide kujunduskonkurss. Paberraha kujunduskonkursi võitis Vladimir Taiger, kelle kavanditest läksid käiku 5-, 10-, 25- ja 100-kroonise oma. Hiljem kavandas kunstnik ka 50- ja 500-kroonise. Ühe- ja kahekroonised paberrahad trükiti kolmanda koha saanud Urmas Ploomipuu kavandite järgi.
Pole midagi öelda, ilusad rahad saime. Nii et ega me sügaval südamesopis vist niiväga kurvastagi, et me vaatamata esialgsetele plaanidele veel eurole üle pole läinud. Kuigi majanduslikult pidi see meile spetsialistide hinnangul väga kasulik olema. Teisalt ? ega neil eurodel ka suurt viga ole. Ja kui paberrahad on kogu eurotsoonis ühesugused, siis münte vermitakse iga eurotsooni riigi jaoks eri kavandite järgi. Mõistagi rändavad need siis vabade eurokodanike rahakottides ka teistele maadele, viies nii üle maailmajao sõnumi eri rahvaste kultuuridest.
?Tänavu eurotsooniga liitunud Sloveenia eurosentide kujundus on ainus, mis siinselt näituselt puudub,? ütles Janek Varblas.
Kes tahab, saab rahanäitusel ka oma kotis oleva raha ehtsust kontrollida: näitusel on olemas vastav seade, mis paberraha turvaelemendid helendama paneb. Vastata saab ka rahateemalistele viktoriiniküsimustele ja võita vahvaid auhindu.
Rahanäitus jääb avatuks 7. juunini.
RIINA MÄGI
