Kriminaaltulu laiendatud konfiskeerimine
Kehtiva seaduse alusel on võimalik süüdlaselt konfiskeerida vaid vara, mis on otseselt saadud konkreetse kuriteo toimepanemisest. Praktika aga näitab, et sellisest käsitlusest üksi ei piisanud. Väga raske oli lahendada olukordi, kus võis küll näha, et uurimise all olev isik elab üle oma legaalsete sissetulekute, kuid menetletava kuriteoga ta sellist tulu siiski ei saanud. Probleemiks oli ka see, et kuritegelikust tegevusest elatuvad isikud kirjutasid pahatihti kogu oma vara sugulaste, tuttavate või varifirmade nimele. Seda tehti n-ö igaks juhuks, et kui kinnimineku aeg käes, poleks ei riigil ega kannatanutel enam midagi võtta. Veel tuleb tõdeda, et kolmandate isikute käest on praegu süüdlaselt saadud vara väga raske konfiskeerida. Seda saab teha vaid juhul, kui on tõendatud, et see kolmas isik omandas vara teadlikult, eesmärgiga vältida selle konfiskeerimist kurjategijalt. Nendeks kuritegudes on aga praktikas valdavalt organiseeritud kuritegevusega seostatavad ja majandusliku kasu saamisele suunatud kuriteod.
Uue eelnõuga laiendatakse vara konfiskeerimise aluseid. See tähendab, et kuriteoga saadud vara kuulub üldjuhul konfiskeerimisele. Seda printsiipi võib muuta vaid siis, kui konfiskeerimine on täiesti ebaproportsionaalne või riigile ebamõistlikult kulukas. Täiendatakse ka kolmandatelt isikutelt konfiskeerimise korda ja sätestatakse, et riik võib ära võtta ka vara, mille kolmas isik omandas kuriteo toimepanija arvel, temalt saadud kingitusena või muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt.
Tõendamiskohustus pööratakse ümber
Kuna tulu ja vara sidumine konkreetse kuriteoga on vahel osutunud päris keerukaks, näeb eelnõu teatud kuritegude puhul ette tõendamiskoormuse ümberpööramise. Nii peab näiteks eelnõu seaduseks saamise järel organiseeritud kuritegevusega seotud kuriteos süüdimõistetu ise kohtule tõendama, et ta on oma varanduse omandanud legaalsel teel. Muuseas, see käib ka tema poolt varem omandatud vara kohta. Mis omakorda tähendab, et igaüks, kel plaanis hakata tegelema organiseeritud kuritegevusega, peaks oma legaalse vara tarvis kõik ostut?ekid ja lepingud alles hoidma, muidu võetakse temal kohtu alla sattudes kogu vara lihtsalt ära.
Kuivõrd (ja sedagi on elu ise näidanud) kuriteoga saadud vara väljaselgitamine ja hindamine on aegavõttev protsess, luuakse eelnõuga uus erimenetluse liik ? konfiskeerimismenetlus. Sellega antakse võimalus otsustada kriminaaltulu konfiskeerimine eraldi pärast konkreetse kuriteoga seotud kohtuasjas süüdimõistva otsuse tegemist. See tähendab, et uurijale ja prokurörile antakse võimalus tegelda kurjategija kriminaaltulu konfiskeerimistaotluse ettevalmistamisega pärast seda, kui kohus on otsustanud tema süü ja määranud karistuse.
Võib arvata, et nimetatud eelnõuga astutakse Eesti organiseeritud kuritegevuse osanikele kriminaaltuluna saadud vara laiendatud konfiskeerimisvõimalustega üpris valusalt varba peale.
Euroopa on samal seisukohal
Kindlasti võib mõni lugeja arvata, et äkki on meil selle konfiskeerimisküsimuse põhimõttelise laiendamisega mindud eraomandi puutumatuse printsiibi või isegi inimõiguste rikkumise teed. Väidan, et see nii kindlasti ei ole. Isegi Euroopa Liidu Nõukogu 24.02.2005.a. raamotsus (2005/212/JSK) kuritegevusega seotud tulu, kuriteovahendite ja omandi konfiskeerimise kohta soovitab oma liikmesriikidel tõsiselt kaaluda laiendatud vara konfiskeerimist kurjategija lähisugulaste ja sellise juriidilise isiku vara suhtes, milles on kurjategijal võtmepositsioon või millest ta saab omanikutuluna märkimisväärse osa. Samuti tehakse raamotsuse ettepanek kasutada mõnel juhul ka ümberpööratud tõendamiskoormust. Võib vaid väljendada heameelt, et Eesti riik ongi selliseid kriminaalmenetluse võimalusi kasutamas.
Väino Linde,
Riigikogu õiguskomisjoni esimees,
Reformierakond
