“Senini on õpetus mereakadeemias olnud merekeskne,” tõdes esmaspäeval Jõgeval viibinud Eesti Mereakadeemia rektor professor Peeter Järvelaid. “Ent tegelikult ei peaks tegema vahet, kas sõidetakse soolasel või magedal veel: Eesti on ju ikkagi maa, mis, nagu laulusalm ütleb, käib Peipsi rannalt Läänemere kaldale ning Peipsi järv on Euroopa suuruselt neljas järv. Ja veel: mereakadeemiasse õppima tulijatest on iga kolmas pärit Peipsi põhjakaldalt ehk Ida-Virumaalt.”
Mustvees sisevetekalanduse-alase hariduse andmise idee käis Jõgeva maavanem Aivar Kokk välja hiljutisel maakonna arengukonverentsil. Kasinasti poolteist kuud hiljem oligi mereakadeemia esindus, millesse peale rektori kuulusid arendusprorektor Kaspar Kaugja ja veel mõned akadeemia töötajad, kohal, et tulevikuplaane pidada.
Professor Järvelaiu sõnul on Eesti riik end eri ametkondade struktuure reformides tasapisi neljaks regiooniks jagama hakanud ning ka kõrgkool peab, juhul kui elujõuline olla tahab, olema esindatud kõigis neljas regioonis. Mereakadeemial on näiteks Pärnus olemas esindus sealse merenduskeskuse näol ja Tartus Eesti Mereakadeemia Merekooli filiaali näol. Ka Orissaare Gümnaasiumi juures tegutsevate merendusklasside baasil tahetakse välja arendada mereakadeemia struktuuri kuuluv merekool. Mustvees kalandus- ja laevandusharidust andev õppeasutus sobituks sellesse süsteemi suurepäraselt.
Ida-Virust Setumaani
Regionaalse printsiibi kõrval järgib mereakadeemia nn avatud hariduse mudelit. See näeb ette, et õpetatavatel erialadel oleks olemas nii eelkutse-, kutse-, bakalaureuse- kui ka magistriõppe võimalus ning et igalt tasandilt oleks võimalik soovi korral tõusta järgmisele, st et näiteks kutseõpe ei oleks ummikteeks, kust kõrgkooli või teadustööle tõusta ei annakski.
Koostöös mereakadeemiaga tegutsevadki merendusklassid kümmekonnas gümnaasiumis ja põhikoolis ning akadeemia koosseisu kuuluvad ka merekool ja Pärnu merenduskeskus. Mustvees võiks maavanem Aivar Koka ja rektor Peeter Järvelaiu arvates olla integreeritud gümnaasium, mis annaks kalandus- ja laevandusharidust nii eesti kui ka vene keeles.
Kuhu täpselt peaks kerkima kooli õppehoone, seda ei osanud veel öelda ei maavanem ega ka rektor. Kindlasti peaks see olema aga vahetult Peipsi kaldal. Sealsamas võiks olla ka turismiinfopunkt ning paatide ostmise, laenutamise ja remontimise võimalus.
“Kuna Eesti Mereakadeemia aastaeelarve jääb kolme-neljakümne miljoni krooni kanti, on selge, et me ise ei saa selliseid õppekeskusi välja ehitada,” tunnistas Peeter Järvelaid. “Me saame ainult koostööd teha maakondade, omavalitsuste ja gümnaasiumidega. Ka ettevõtjad võivad olla asjast huvitatud. Näiteks Saaremaa Laevakompanii on vägagi valmis Orissaares meremeeste koolitamisele kaasa aitama: neil pole enam piisavalt mehi laevade peale panna.”
Järvelaiu arvates ei peaks Mustveesse õppekeskuse rajamisest huvitatud olema üksnes Jõgevamaa, sest õppida võiksid seal kõik Peipsi-äärsed noored ? Ida-Virumaast Setumaani välja.
Tõstab arengupotentsiaali
“Täna pole meil peale ideede veel midagi, ent peatselt asume kontseptsiooni kokku kirjutama ja tasuvusuuringuid tellima,” ütles maavanem Aivar Kokk. “Kui selgub, et asi seda väärt, käivitub üks suuremaid ja Peipsi ääre arengupotentsiaali enim tõstvaid projekte.”
Peeter Järvelaiu sõnul aitaks mereakadeemia, sisekaitseakadeemia ja teiste rakenduskõrgkoolide koostöö Venemaa-poolsete tõkete kadumise ja ettevõtjate huvitatuse korral käivitada isegi kauaoodatud laevaliikluse Peipsi lääne- ja idakalda vahel.
“Olen seisukohal, et rakenduskõrgkooli tudengid peaksid praktika ajal tööd tegema, mitte tööd mängima: muidu kipuvad nad töötegemist imiteerima ka pärast kõrgkooli,” ütles Peeter Järvelaid. “Peipsil saaks praktikal olevaid tudengeid kasutades kogu süsteemi töös hoida: mereakadeemia annaks laevapersonali, sisekaitseakadeemia piirivalvurid, tollitöötajad ja konstaablid, turismialast haridust andvad koolid majutus- ja toitlustusasutuste personali jms. Tudengite tööjõu kasutamine võimaldaks vältida ka kirvehindu, mida peaks küsima püsivat töötajaskonda omav firma. Turismihooaeg piirdub meil ju vaid nelja kuuga ning see aeg langeb just kokku tudengite praktikaajaga.”
Kalandus- ja laevasõiduhuvilistel Peipsi piirkonna noortel soovitas Peeter Järvelaid kiigata mereakadeemia ja mereakadeemia merekooli koduleheküljele, kust saab infot sisseastumistingimuste kohta. Merekooli võetakse, muuseas, õppima nii põhikooli kui ka gümnaasiumi baasil.
“Peipsi kandi noori mereakadeemiasse õppima kutsudes pean silmas juba ka võimaliku õppekeskuse loomist Mustveesse: oleks ju hea, kui meil oleks kohalikud noored spetsialistid sinna õppejõududeks panna,” ütles Peeter Järvelaid.
RIINA MÄGI
