Isiklikult oli kohale tulnud 16 poeeti, kokku loeti umbes kolmekümne luulehuvilise loomingut.
Lisaks Peipsi äärsetele luuletajatele olid Mustveesse sõitnud ka luulehuvilised Tartust Tuulelohu luuleklubist, Rakverest luuleklubist Eos ja Jõhvi Sivilla luuleklubist.
Sai vaadata ka Mustvee kunstniku Larissa Korobova maale, mis sobisid Peipsi-temaatikaga väga hästi. Korobova paljudel maalidel domineerib sinine; on kujutatud järve randa päikseloojangul, rannaäärseid kive. Kohalikul kunstnikul on ka palju teisi looduspilte.
Siiri Usakova kätetööna olid valminud meisterlikud kollaa?id, mis huviliste hulgas vaid positiivseid kommentaare kogusid. Allakirjutanule jäi kõige enam silma kollaaz “Uuesti sündinud”, mis kujutas beebit, kes kõigist pahedest puhas. Siiri Usakova aga ei ole vaid kollaa?ikunstnik, ta kirjutab ka hingestatud luuletusi.
Vaadata sai ka Narva fotokunstniku Boriss Sokolovi fotosid ning Mustvee kunstniku Jevgeni Kolpakovi suurt maali.
Esinesid ka laulu- ja tantsukollektiivid mustveest, Kallastelt ja Lohusuust.
“Me kõik oleme poeedid, ainult mõned meist panevad oma tunded ka paberile,” ütles ürituse eestvõtja, ajalehe Peipsirannik toimetaja Fjodor Maspanov. Üritus kujunes kakskeelseks: oma loomingut esitasid nii eesti kui vene luuletajad, kelle seas oli nii juba vanemaid inimesi kui ka kooliõpilasi, keda ühendab huvi luule ja Peipsi järve vastu.
“Väga meeldiv, et luulehuvilist rahvast nii palju on, ” ütles Mustvee linnapea Gennadi Kulkov. Linnapea teab, et Peipsi-äärsed luuletajad tahavad välja anda oma luulekogu. “Mustvee linnavalitsus püüab igati aidata, et raamat kiiremini valmis saaks. Peipsi-temaatikat käsitlev raamat peaks jõudma kõikidesse peredesse, et iga laps tunneks, kui ilusast kohast ta pärit on ja õpiks armastama oma kodulinna,” ütles Kulkov.
Fjodor Maspanovi sõnul on projekti mõte anda esmakordselt välja Peipsi poeetide kogumik, mis sisaldaks nii Peipsi äärest pärit kui ka teiste Peipsist kirjutanud kaasaegsete luuletajate loomingut.
“Poeetilist hingust on Peipsi ääres alati olnud, see ei saakski olla teisiti niivõrd inspireeriva looduspärli, Euroopa suuruselt neljanda järve vahetus läheduses,” ütles Maspanov. Tema sõnul luuletavad nii eesti- kui venekeelsed inimesed. Luuletajaid on kõikjal Peipsi ääres ? Mehikoormast Vasknarvani.
“Nende seas ei ole küll elukutselisi poeete, kuid on palju tõeliselt andekaid, võimekaid ja perspektiivseid autoreid, kõiki neid ühendab armastus oma kodukandi vastu,” ütles Maspanov.
Fjodor Maspanovi sõnul on huvi Peipsi-temaatika vastu väljendunud loomingulistel kohtumistel, oma kulul välja antud raamatute esitlustel ja luulekonkurssidel. Kohtumised luulehuvilistega on toimunud juba Mustvees, Kallastel, Kolkjas, Varnjas. Paljud on oma loomingut saatnud ajalehe “Põhjarannik” luulekonkursile.
Luuletaja ja oma kodukoha patrioodi Fjodor Maspanovi sõnul on tähtis ka see, et tuleval luulekogumikul on nii kirjanduslik ja kultuuriline väärtus kui ka integratsiooniline aspekt. Raamat kujutab endast mosaiikpilti nii eesti kui vene hingest selles looduskaunis kohas.
Luuleraamatu illustreerimisel kasutatakse Peipsi ääres elavate kunstnike töid.
EVA KLAAS
