Mustvee vallavolikogus muudeti koalitsioonilepingut, kuhu andis allkirja või jätsid samaks Keskerakonna ja EKRE liikmed, allkirja ei andnud Reformierakonna liikmed. Osa isikuid tõugati koalitsioonist välja ja osa haarati sisse. Omapäraseks teeb tegevuse see, et nii vallavanema kui ka vallavolikogu esimehe ja hariduskomisjoni esimehe koht ohus pole.
Põhjuseks, et „asjad ei liigu” ja „nüüd hakkavad asjad liikuma” ütlevad ühest suust nii kohaliku Reformi kui EKRE kui ka keskerakondlastest volikogu liikmed. Liikuma peaks ennekõike Voore kooli renoveerimise küsimus. Praeguse konflikti üks põhjus on ka valla allasutustes töötamine ja samas volikokku kuulumine, sest isiklikud huvid kipuvad põrkuma asjaomaste sõnul avalike huvidega.
EKRE ridadesse kuuluv Mustvee vallavolikogu aseesimees Ülle Rosin midagi väga kommenteerima ei kippunud. Ütles ainult, et olukord on nii ja naa. „Päris kindlalt me midagi otsustanud ei ole, läbirääkimised käivad. Vallas on paigalseis ja mingit arengut ei näe. Probleem on näiteks Voore koolis, kus raha on eraldatud juba eelmisel aastal ja remondiga pole alustatud. Seal on tarvis õpilaste õpitingimusi parandada. Kui raha on antud, tuleb seda kasutada.”
Ka Tarmo Tomson Keskerakonnast täpset kommentaari anda ei soovinud, kuid pidi tõdema, et suureks probleemiks on Voore kooli renoveerimine ning samuti märkis ta, et vallatöötajate osalemine volikogude töös pole õige, kuid siin on pall riigi käes, kes seda seadusandlikult lubab. „Vallas on asjad liikunud halvasti, elementaarseid nõudeid pole täidetud,” sõnas Tomson. „Ma loodan, et nüüd hakkab liikuma ja ka vallavanem on oma rolli sisse elanud. See, kes vallast palka saab, valla allasutuse juht, ei tohiks olla volikogu liige.”
Marianne Kivimurd-Tarelkina mainis, et taas allkirjastatud koalitsioonileping annab vallavanemale nõu teha muudatusi juhtimisstruktuuris ning on nii mõneski mõttes detailne. Ta kinnitas, et tegemist ei ole ettekirjutusega valla juhtimise osas ja vallavanemat nad usaldavad täielikult. Ta ütles, et leping on avalik, kuid enne avalikustamist peab sellega tutvuma vallavanem Märt Kraft.
Volikogu esimees räägib lõhest
Reformierakondlasest vallavolikogu esimees Aivar Saarela leiab, et tegelikult ei käi valla juhtimise jõujooned ainuüksi erakondade, kuivõrd isiklike suhete ja samas ka paikkondade pidi, kus üks või teine saadik on valitud. Saarela ise uut lepingut ei kommenteeri ega ka kinnita, et selline asi olemas oleks, kuid annab soovituse, et kui keegi soovib raha teenida, siis tasuks minna eraettevõtlusse, mitte olla valla palgal. „Vald ei ole see koht!” sõnab Saarela ja vihjab ka lihtsalt võimuvõitlusele. Lõhe on tekkinud volikogu ja vallavalituses vahel.
„Ma ei ole õige inimene uue koalitsiooni osas vastama, kuna ma pole koalitsiooni poole peal tegija. Meid kutsuti laua taha, kuid samas vahetatakse meie inimesi vallavalitsuses välja. Mustvee vallas on välja kujunenud, et Mustvees domineerib Keskerakond, Avinurmes Reformierakond, Kasepää inimesed on EKRE-s, sotsiaaldemokraadid Voore piirkonnas. Eriarvamused tulevad mujalt.
Praegune situatsioon on valdade ühinemise tulemus ja nii on väga mitmetes valdades. Kuskil võivad põrkuda kellegi huvid ja siis on asi väga sogane. Olen püüdnud kevadest alates üles otsida põhjuseid, miks asjad ei liigu. Ühte domineerivat kildu, mis põhjuseks oleks, pole.”
Taustaks on haldusreform
Saarela rääkis, et Avinurmes oli liitumiseks kolm suunda, oldi ühinemise läbirääkimistel koos laua taga Alutaguse vallaga, oli ka Laekvere ja Vinni suund ja valiti lõpuks Mustvee. Otsuse teinud rahvas ajaloolise mälu põhjal. „Liigne demokraatia on anarhia,” ütleb täna Mustvee valla volikogu esimees ja kinnitab, et tema ainuisikuliselt rahva tahtele baseeruvat otsust muutma ei hakanud. „Seda vastust enam ei saa, kas ainult rahva arvamust kuulata oli õige või mitte.”
Saarela oli ja on üsna veendunud, et keskuseks saanud Mustvee linn jääb domineerima ning hakkab ka rohkem arenema. „Kui aga Avinurme rahva rahulolematus läheb suureks, hakkavad ka sealsed elanikud mõtlema mujale liikumise peale. Ohtu õhus pole, aga see võib kasvada.”
Voore kooli veelahkmeks on küsimus, kas ainult värvida ja soojustada või teha midagi põhjalikumalt. Vallavalitsus ja osa volikogust leiab, et tervenisti nii suurt kooli vaja pole ja sellest miljonist, mis on eraldatud, täies osas rekonstrueerimiseks ei jagu. Samuti ei jagu raha uue maja ehituseks. Olukord, kus nipet-näpet maja korrastada, on ka lõppkokkuvõttes kulukas. Probleem on ka riigihanke korraldamises. Kogukonnas on kaks poolust, nagu sellistel puhkudel tavaline. Tundub, et ühisosa kolme erakonna (osapoole) vahel on leitud selles, et Voore koolimaja peab renoveerima, mitte uut ehitama.
„Karm reaalsus on selline, et raha on Voore kooli jaoks eraldatud ja aasta jooksul pole midagi tehtud,” ütleb ka Tarmo Tomson. „Kui meil on miljon eraldatud, siis saame teha renoveerimist just selles ulatuses. Oleme ausad. Ei pea tulema valda tutvustama eskiisprojekti, mille maksvus on 3 või 4 miljonit. Voore kool on minu jaoks suur mure. Lapsi ei paista kuskilt juurde tulevat.”
INDREK SARAPUU
