Mustvee piirivalvekordoni ehitas Eesti Ehitus ja see läks maksma ligi 40 miljonit krooni. Piirivalveameti peadirektor piirivalvekolonel Roland Peets ütles kordoni avamistseremoonial, et tegemist on viimase ehk viienda Schengen Facility programmi rahade eest ehitatud kordonihoonega. “Peipsiäärsete piirivalvurite professionaalsusest sõltub kogu Euroopa Liidu julgeolek, sest Eesti ja Venemaa piir on ühtlasi Euroopa Liidu idapiir,? kinnitas Peets. Avamisel rääkisid pea kõik sõnavõtjad sellest, et kunagine otsus ehitada uus kordon just Mustveesse, on osutunud väga õigeks mitmes mõttes. Siseminister Jüri Pihl meenutas, et Mustvee on piirivalve jaoks ajalooline paik ja esimene kordon ehitati sinna 1923. aastal. ?Mustvee kordoni rajamine on oluline Schengeni õigusruumiga liitumisel ja piirivalve kaasajastamisel. Samas asub just siin Peipsil piirivalve operatiivseks teostamiseks sobivaim sadam ning uue kordoni ehitamine oli toetus ka kohalikule arengule,? rääkis Pihl. Et kordon linnale oluline on, näitas ministri sõnul seegi, et linnajuhid toetasid kordonit nii maa kui ka heade ideedega. Mustvee linnapea Mati Kepp rõõmustas Mustvee linna ja Eesti Piirivalve sujuva koostöö üle. Linnapea sõnul on kordoni avamine suur samm turvalisuse suunas, aga ka oluline teetähis linna arengus. Mustvee tänavatel hakkab nüüdsest liikuma mundris inimesi ja ehk otsustavad ka tublid Mustvee noored piirivalvuriks õppida, et seejärel kodukohta tagasi tulla. Jõgeva maavanem Aivar Kokk kiitis Eesti Ehitust ja ütles, et nüüdsest tuleb kõigil teistel, kes veel Mustveesse midagi ehitada tahavad, sellest kordonihoonest eeskuju võtta. JAANIKA KRESSA
19.10.2007
blog comments powered by Disqus
