Mustvee vallas on haridusreformide vajadusest ja olulisusest räägitud juba kaua. Esimesed ettevalmistused tehti 2017. aastal, kui praeguseks ühinenud viis valda tellisid OÜ Geomedialt haridusvaldkonna olukorra analüüsi, mille lõpparuannet tutvustati volikogule sama aasta detsembris. Selge, et gümnaasiumihariduse andmist korraldab riik ja kohalike omavalitsuste ülesanne on korraldada alus- ja põhihariduse andmist.
Mustvee vallas tahetakse ka tulevikus tagada õpetamise kõrget kvaliteeti ning koolide majanduslikku jätkusuutlikkust. Selleks peavad olema tugevad põhikoolid koos tänapäeva nõuetele vastavate hoonete ning keskkonnaga ja seda nii õpilastele kui ka töötajatele.
Korrastamise otsused tegemata
„Haridusreform on väga keeruline ja emotsionaalne teema ja kerged ei ole need otsused kellegi jaoks,” tõdes Mustvee vallavanem Aivar Lainjärv, et vallas on vähe neid, keda see ühel või teisel moel ei puudutaks. „Volikogu liikmed, kes selle üle otsustama peavad, on väga raske otsuse ette pandud: ühel pool on riigilt ette antud reeglid, soov hariduse kvaliteeti kvantiteedi arvelt tõsta, kiretud numbrid ja majanduslik loogika ning teisel pool emotsioonid, vahetult teemaga seotud isikute võimalik pahameel ja ka kõhklus sügisel tulevate valimiste tõttu.“
„Tegelikult on otsuseid tehtud, aga siis on need jälle tühistatud. See teist aastakümmet kestev peataolek tuleb ühel hetkel lõpetada,“ tõdes Aivar Lainjärv, lisades, et üht-teist on juba ette võetud. „Mustvee ja Tiheda lasteaiad on liidetud ja tegutsevad ühe asutusena, Mustvee kool ja Peipsi gümnaasium on ühe direktori juhtimise alla viidud ning tegutsemist on alustanud hariduse tugikeskus.“
See reform on esimene samm selleks, et ka 10–15 aasta pärast on ka Mustvee vallas piisavalt pädevaid ja motiveeritud õpetajaid, tugispetsialiste ja koolijuhte. „Valla koolide õppekeskkond peab ka edaspidi toetama kvaliteetset ja tulevikku suunatud hariduse kättesaadavust,” kinnitas vallavanem ja lisas, et koolimajad peavad vastama ruumikvaliteedi põhimõtetele, suurenema peaks taristu ühiskasutus ja ressursitõhusus.
Muutused, mis on vajalikud
„Tänaseks on häid näited otsustusjulgusest ja korrastatud koolivõrgust palju. Tasub vaadata kas või kõige lähemas ümbruses asuvaid koole, nagu näiteks Pala, Alatskivi, Tabivere, Jõgeva – suurepärased õppekeskkonnad, head võimalused,” tõdes Aivar Lainjärv.
Mustvee valla haridusreformi plussiks on vallavanema sõnul haridusvõrgu jätkusuutlikkus ja võimalused õpikeskkonna ajakohastamiseks ja miinuseks on harjumuspärase olukorra muutumine ja kindlasti ka mõnede traditsioonide kadumine.
„Täna on arutuse all Lohusuu kooli sulgemine ja üldkeskhariduse andmise lõpetamine Mustvee vallas,” selgitas Lainjärv. „Õpilaste arvu vähenemise tõttu väheneb riigi rahastus õpetajate palkadeks meil ligikaudu viiskümmend tuhat eurot aastas. Riigi eraldatud palgaraha peaks vähemalt ligilähedaselt katma õpetajate töötasu, aga juba praegu suunatakse valla eelarve muude tulude arvelt õpetajate palkadeks ligikaudu kolmsada tuhat eurot aastas ja sellest üle saja tuhande Lohusuu koolile.“
Koolivõrgu ümberkorraldamise vajadus tuleneb õpilaste arvu olulisest vähenemisest viimase 15 aasta jooksul. Seda olukorda arvestavalt on koostatud Mustvee valla arengukava, kuhu on vastavad eesmärgid ka kirja pandud.
Õpilaste arv valla koolides on oluliselt langenud ja vähenenud rohkem kui poole võrra. Kui 2005/06. õppeaastal õppis valla koolides 909 õpilast, siis 2020/21. õppeaastal 428 õpilast ja langus jätkub.
„Pikemas perspektiivis ei ole Mustvee vallal võimalik senist koolivõrku üleval pidada ja siinjuures ei ole arvestatud investeeringute vajadusi. Mustvee linnaski asuvad koolihooned on ju praegu üsna kesises seisukorras ja vajavad hädasti investeeringuid. Renoveerimiseks on riigi eelarvest võimalik saada toetust eeldusel, et haridusreform on ellu viidud,“ selgitas Lainjärv.
Tugikeskus soovib jõuda iga abivajajani
Mustvee vallavolikogu otsustas aasta tagasi, et parim viis oma valla laste arengu igakülgseks toetamiseks on koondada erialaspetsialistid ühtseks meeskonnaks, kuhu peaksid kindlasti kuuluma psühholoog, logopeed, eripedagoog, sotsiaalpedagoog ja haridustehnoloog.
„Kooli võtmeisikuks on õpetaja, kuid temagi töötab tulemuslikumalt, kui toetamas on abijõud,“ kinnitas tugikeskuse juhataja Riina Koolmeister.
Muutuvas maailmas on kõigil kiire ja lastevanematel vähe aega. „Mõnikord napib ka teadmisi, kuidas erinevas eas lastega hakkama saada. Kõigi nende muredega tegelevad erialaspetsialistid, keda saab usaldada,“ ütles Koolmeister.
Tugikeskuse spetsialistid töötavad Mustvee valla koolides ja lasteaedades, pakkudes noortele arendus-, õppe- ja käitumisnõustamist ning lastevanematele, pedagoogidele ja noortega tegelevatele spetsialistidele konsultatsiooni, et toetada laste ja noorte arengut ning ennetada koolist väljalangevust.
„Toetatud on valla üldhariduskoolide ja lasteaedade õpetajaid täienduskoolitustega ja lastevanemaid infopäevaga,“ selgitas Riina Koolmeister ja lisas, et suurimaks mureks on tugispetsialistide nappus, sest kõrgharidusega erialaspetsialistid töötavad nii lasteaedades kui ka koolides, kuid kõikjale, kuhu tarvis, täna töötavaid spetsialiste ei jätku. Tugikeskus ootab oma meeskonda jätkuvalt logopeedi, sotsiaalpedagoogi ja psühholoogi, et kõik Mustvee valla lapsed, noored ja vanemadki, saaksid vajalikku abi.
ULVI TAMM
