Mustvee Valla Spordikeskuse juhataja teeb otsuseid tasa ja targu

Neli kuud Mustvee valla spordikeskust juhtinud Tiit Tammaru on selgete ideedega ja peab lugu konkreetsusest. Nii loodab ta, et korda tehakse päevinäinud Mustvee linna spordihoone ning inimesed leiavad taas tee spordini.


Realistina märkis Tammaru kohe algul, et nelja kuuga pole võimalik revolutsiooni teha. „Täna on sügavama sportimisharjumusega siiski kehvasti ja sellega me ka tegeleme. Püüame inimesi sportimise juurde tagasi tuua, aga kui Mustvee linna spordihoonet vaadata, siis ei ole siin suurt muutunud. Välja arvatud saali põrand, mis kolm aastat tagasi välja vahetati,“ sõnas Tammaru. Lisaks nendib ta, et uus ja värske spordihoone aitaks märksa enam kaasa sellele, et vallaelanikud spordihoonesse tuleks.

Populaarsed võrkpall ja saalihoki

Olgugi et nelja kuuga pole võimalik revolutsiooni teha, alustas Tammaru siiski vaikselt. Näiteks Mustvee valla spordikeskuse veebilehe tegemisest ja sotsiaalmeedia kontost. „Eelkõige on oluline, et info liikuma hakkaks, mis meil siin toimub,“ märkis Tiit Tammaru.

Järgmise etapina soovib ta spordihoonesse teha avatud aegu, millal spordisõbrad saaks tulla trenni tegema. „Täna on ka Mustvee linna laste huvitegevus, mis enne oli koolide juures, spordikeskuse haldusalas. Püüame seda poolt koordineerida ja arendada alasid, mis siin on populaarsed olnud, näiteks võrkpall ja saalihoki.“ Otsa püütakse lahti teha ka valla meistrivõistluste korraldamisega. „Oleme alustanud valla meistrivõistlusi laste rahvastepalliga“, märkis spordikeskuse juhataja.  Just vallasisese spordielu aktiviseerimise oleme seadnud prioriteediks.

Aktiivse spordielu kasuks ei mängi ka haldusreform, mis tõi Mustvee külge väiksemad vallad, kus selgelt on olnud teised harjumused. Rääkimata tõsiasjast, et ühe suure valla elu on raskem korraldada. „Mustvee linn on selles osas vaeslapse osas, miks, ei oska öelda. Meie püüame aga tulevikku vaadata. Ka inimeste vähesus mängib siin rolli. Muutused peavad algama kogukondade sees, sest vägisi ei saa kedagi sundida. Eks sportimisharjumuste kujunemine võtab aega ning elu näitab, et see võib rohkem aega võtta kui arvati. Ka uuendusi ei taheta hästi vastu võtta, aga me püüame,“ sõnas Tammaru.

Olgugi et Peipsi on Mustvee jaoks suur väärtus, ei kasutata seda nii headel talvedel, nagu see, täies mahus ära. Kui ilmataat vähegi lubab on lootust, et edasi lükatud Kalevipoja uisumaraton ka toimub. Täna ei ole see veel kindel.

Lisaks on lootust, et Peipsi leiab juba uuel talvel märksa suuremat kasutust. „Praegu on minu jaoks kõik suhteliselt uus ning minu põhiprobleem on, et ma ei tunne inimesi. Aasta pärast on kõik kindlasti teistmoodi. Loodame, et järgmises kultuuriministeeriumi raha jagamise voorus saame toetust lumekahurile,“ märkis Tammaru.

Kui täna on toetus Jõgeval ja Põltsamaal, siis hinnanguliselt nelja kuni viie aasta pärast võiks järg jõuda ka Mustveeni. „Paraku on nii, et ilma kunstlumevõimekuseta on raske. Lisaks eeldab see ka muu taristu uuendamist. Kuna meil on valget aega vähe, vajame valgustatud suusarada. Kuid lume tootmine ja raja tegemine on kallis ning seega peavad need olema võimalikult efektiivsed.“ Kuid kiidusõnad saatis Tammaru Mustvee koolide õpilastele, kes tema sõnutsi tublilt suusatamas käivad.

Noorte võrdlemisi jahedat suhtumist sporti peab Tammaru aja märgiks. „On palju muid huvisid, millega tegeleda. Sügisel toimus taas spordi kongress ja seal istudes tabasin end mõttelt, et neli aastat tagasi kuulsin samu asju. Mul tekib seepeale küsimus, millega vahepeal on tegeletud,“ küsis Tammaru.

Kuusteist aastat kehalise õpetajana töötanud Tiit Tammaru peab võtmeküsimuseks kehalise kasvatuse tunde. „Selle asemel, et unistada igasugustest asjadest võiks II ja III kooliastmesse panna juurde ühe kehalise tunni, mis aastaid tagasi ära võeti.“

Teeneka spordiinimesena peab ta just kooli ja kehalise kasvatuse õpetajat spordiharjumuse tekitajaks. Nii ei pea ta õigeks ka 90 minuti pikkuseid kehalise kasvatuse tunde. „45 minutit pole küll pikk aeg, aga see on spordiharjumuse mõttes parem, kui noor tuleb tundi kaks või kolm korda nädalas, mitte üks kord,“ nentis ta.

„Need, kes tahavad sporti teha, teevad seda niikuinii. Inimesest ei pea sportlast saama, aga mingid tervislikud harjumused peaksid olema. See kõik sõltub ka sellest, mida kehalise kasvatuse tundides õpetatakse ja õpetaja isikust. Siin on palju peeglisse vaatamist nii õpetajatel kui ka koolijuhtidel.“

Rulluisutajad hoopis Mustveesse

Kuid spordiharjumust aitaksid valda tagasi tuua ka uued üritused. Mõtteid mõlgutatakse UusMaa rullituuri etapi toomisest Mustveesse. „Mustveesse pandi uus asfalt ja kuni sellele pole killustikku peale pandud, siis oleks see hea ring,“ arvas Tammaru. Kuid ära peab ootama alaliidu hinnangu ning siis saab kindel olla, kas rulluisutajad saavad sel suvel juba Mustvees sõita. „Meile oleks see igati teretulnud nähtus,“ ütles Tammaru.

Täna on Mustvee spordihoones üks saal, kus saab täismõõtmetega väljakul näiteks korvpalli mängida. Ristipidi jääb kaks väljakut võrkpallile. „Ma olen igasuguseid spordihooneid näinud, kuid sellise projektiga maja näen esimest korda. Täna on küsimus, kas renoveerida vana või ehitada päris uus hoone. Kuid ühinenud omavalitsuses on kõigil ootused. Täna on Mustvee spordihoone väga nutuses seisus. Me saame küll võistlusi teha, aga piirangud seab maja ise,“ nentis spordihoone juhataja.

Võiks rohkem ära kasutada ka hostelis olevaid tubasid just lastelaagrite korraldamiseks. Kuid nagu ka spordihoone, vajavad needki finantseeringut. „Sügisel viskasime välja viimased reformvoodid,“ märkis Tammaru.

„Selle aasta eelarve on päris esimene ühinenud omavalitsuste eelarve. Võib minna veel raskemaks, sest kui ühinemistoetused otsa saavad, tuleb ise elama hakata. Küsimus on aga prioriteetides. Nagu öeldakse, ega siis raha pole otsa saanud. Maakonnas võiks neid asju siiski rohkem koordineerida, oleme ka arengukavasse teinud ettepaneku, et tegevustes võiks Mustvee spordihoone sees olla.“

Tegelikult oleks Mustveel võimekust rohkemaks. „Mustvee mõlemad koolid teevad siin kehalise kasvatuse tunde. Peipsi ja suvised laagrid oleks siin ideaalsed. Täna võiks me kogu suve laagreid täis panna, aga selleks, et midagi teha, on vaja investeeringuid,“ sõnas Tammaru.

Ideesse, et ehk võiks keskenduda kooli võimlate renoveerimisse ning välirajatistesse, suhtub Tammaru realistlikult. „Peipsi gümnaasiumis ei ole võimlat, ka ei ole seda Mustvee koolis. Täna rajatakse riigigümnaasiumid sinna, kus on spordihoone olemas. See on ka kulude kokkuhoiu mõttes väga arukas, eriti kui spordihoone asub hea koha peal. Koolidele läheb võimla ülalpidamine väga kulukaks. Küsimus on prioriteetides. Vaadates Avinurmet, siis seal on võimlad korda tehtud,“ kiitis Tammaru. Kuid tõdeb siiski, et spordihoone peaks olema lisaks kooliõpilastele ka vallarahva jaoks.

„Olen seda meelt, et teeme enne korda selle, mis meil on. Kindlasti on välirajatised väga olulised. Mustvee vallas on spordiregistris üle 20 spordiobjekti. Aga enamus on amortiseerunud, sest neid pole hooldatud. Välirajatisi oleks küll samamoodi vaja, kuid meie ilmastikus on selge, et ka siserajatised peavad olema heas korras,“ sõnas Tammaru.

KERTTU-KADI VANAMB

blog comments powered by Disqus