Läinud nädala neljapäeval kogunesid riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka kutsel vestlusringi Voore, Avinurme, Mustvee ja Lohusuu kooli hoolekogu esindajad, et arutada tekkinud olukorda Mustvee vallas, kus plaanitakse haridusvõrk ümber korraldada.
Vestlusringis osalesid Avinurme hoolekogu liige ja kohalik ettevõtja Eveli Tooming, Avinurme lasteaia hoolekogu liige Mai Tooming, Mustvee kooli hoolekogu liige, lapsevanem ja ettevõtja Kristi Väits, Lohusuu kooli hoolekogu aseesimees ja lapsevanem Sirle Tomson ning Voore kooli lapsevanem Alo Arumägi. Räägiti hariduselu kujundamise mõtetest oma piirkonnas ning otsiti kompromissikohti.
Rääkige oma piirkonnast?
Eveli Tooming: Emotsioonid on laes, see otsus tuli kõigile ootamatult. Olime kindlad selles, mis ühinemislepingusse sisse kirjutati. Seal oli klausel, et Avinurme on Mustvees valla hariduskeskus ja teine klausel, et neljaks aastaks gümnaasium säilitatakse.
Esimeseks aprilliks peab otsus tehtud olema, aga neile lapsevanematele, kelle laps õpib 9. klassis, on see uudis, et 1. septembril kool suletakse. Väga paljud on pandud fakti ette, et nad peavad hakkama alternatiive otsima, millega siiamaani ei arvestatud, sest oldi oma valla peale kindel.
Teine pool on see, et Avinurme koolile ei jäeta 2023. aastast enam oma nime. Ehk Avinurmes ei ole enam kooli ega gümnaasiumi, vaid Mustvee hariduskeskus. See on identiteedi küsimus, kui räägime Avinurmest kui väga pikkade käsitöötraditsioonidega kohast. Mind üllatab ka seletuskirjas lause, mis ütleb, et koolivõrgu korrastamine on suurem avalik huvi, kui see, et lapsed peaksid käima oma kodukohajärgses koolis.
Aivar Kokk: Minu jaoks oli kõige suurem probleem, kui öeldakse, et paneme kaks gümnaasiumit kinni ja samas ei pakuta lastele välja lahendust, kus ja kuidas nad saavad oma haridusteed jätkata. Kas pannakse sõitma tunnibuss, mis viib õpilased Jõgevamaa riigigümnaasiumi ja toob sealt ära? Kui tehakse otsus, peaks mõtlema ka lahendusele. Kui vaadata valla eelarvet, siis hariduses on see alla 50 protsendi. Tavaliselt on see omavalitsustes üle 50 protsendi.
Eveli Tooming: Avinurme kooli direktor on öelnud et Avinurme gümnaasiumile ei maksta peale. Ehk meie põhikooliosa on nii suur, et saame oma eelarvega hakkama ja püsime selle piires.
Mai Tooming: Avinurmes on inimesed üksmeelel, et ollakse valmis oma gümnaasiumi eest seisma. Aivariga eelmisel aastal kohtumisel rääkisime, et Avinurmes võiks olla Jõgeva riigigümnaasiumi filiaal. Ehk me oleks endiselt Mustvee valla hariduskeskus, aga kvaliteet peab tõusma. Mitte, et me praegu rahul ei oleks, aga selleks, et uusi väärtusi luua.
Aivar Kokk: Mõte oli see, et üks Jõgevamaa riigigümnaasiumi klass võiks olla Mustvee vallas. Tänapäevaste infotehnoloogiliste võimaluste juures ei pea kõik lapsed olema ühes klassiruumis. Õpet saab pakkuda ka nii, et õpetaja asub näiteks Jõgeval, aga õpilased Jõgeval, Avinurmes ja/või Mustvees. Vajaduse korral sõidetakse mõnel päeval nädalast siis Jõgevale. Omavalitsuse jaoks on kasulik omada riigigümnaasiumi. Gümnaasiumiharidus peaks tänapäeval kindlasti olema integreeritud haridus, kus õpitakse lisaks üldharidusele ka mingit eriala. Mustveest räägime kui Peipsi pealinnast, aga kohalik volikogu arutab, et kogu Peipsiäär võiks tulevikus olla gümnaasiumihariduseta. Tuleks kindlasti otsida teid jätkata gümnaasiumihariduse pakkumist ja üheks selliseks võimaluseks oleks riigigümnaasiumi filiaal.
Sirle Tomson: Lohusuu lasteaed on integratsiooni hea näide, lasteaed on eestikeelne. Eesti ja vene perede lapsed õpivad eestikeelses keskkonnas. Lohusuu koolis on võimalik õppida nii eesti kui vene keeles. Lohusuu koolis õpib lapsi ka Alutaguse vallast. Vesteldes Lohusuu piirkonna lastevanematega, selgus, et ka nemad on seda meelt, et üks gümnaasium peaks Mustvee valda jääma, olgu või eestikeelne. Positiivne oli tõdeda, et seda meelt on paljud vene perede lapsevanemad. Pärast põhikooli lõppu ei ole paljud noored veel valmis kodust lahkuma ja ka majanduslikult ei ole see paljudele peredele võimalik. Oleme selle ise üle elanud, meie üks laps õpib teist aastat Tartus. Tõsi, lapsi on vähe ja aina vähemaks jääb. Muutusi on vaja, aga otsuseid ei tohi teha kiirustades. Eelnõus välja pakutud keelekümbluse idee mulle meeldib, aga muudatused peaksid Lohusuus ja Mustvees toimuma paralleelselt.
Kristi Väits: Mustvee on selle kõik üle elanud täpselt nii, nagu plaanitakse praegu teistega teha. Ka Mustvee gümnaasiumiga tehti esimeseks aprilliks otsus ja 1. septembriks pidid lapsed leidma muu lahenduse. Kõik olid šokis, meil ei olnud isegi arutelusid. Sel hetkel tehti otsus, et tehakse Peipsi gümnaasium. Oli teada, et gümnaasium ei tule eestikeelne. Lapsed lähevad enamasti Tartusse, mõni üksik ka Jõgevale. Need lapsed lähevad pärast 9. klassi oma elu peale.
Eveli Tooming: Mina kui ettevõtja mõtlen, miks ma siia valda panustan, kui ma oma lapsi, kes seisavad selle otsuse ees, pean koolitama kuskil kaugemal ja pean selle kinni maksma.
Aivar Kokk: Toon kõrvale Põltsamaa ametikooli, mille kinnipanek tähendas, et kohalikud ettevõtjad ei saa enam valida oma ettevõtetesse kohalikust ametikoolist parimaid õpilasi. Õpilased läksid õppima kas Viljandisse või Säreverre. Tagasi tuua on neid raske. Võib-olla on siinkandis mure, et üldhariduse kõrval ei ole pakutud mõnda ametiõpet.
Alo Arumäe: Voorel on praegustel ja tulevastel lapsevanematel selge nägemus või soov, et Voorel säiliks üheksaklassiline kool. Lapsevanemad kardavad, et kui vana ja väga suure koolimajaga hakatakse mingeid remonditöid tegema, ei vea see plaanina välja. Meil on 50–60 last ja lasteaed ning kool ühes majas.
Aivar Kokk: Voore kool majandab õpetajate poolelt ennast ilusti ära, aga maja on laste arvu kohta liiga suur, seoses sellega on majanduskulud kõrged. Paljud Voore lapsed lähevad kooliharidust omandama Palale ja Palamusele.
Alo Arumäe: Palamuse valitakse sellepärast, et õpilaste transport oleks mugavam.
Aivar Kokk: Voore jaoks on praegu ka oluline küsimus, mis saab Palamuse gümnaasiumist.
Alo Arumäe: Kui Palamuse gümnaasium peaks olema küsimärgi all, siis Voore puhul on oluline põhihariduse võimalus. Volikogu arvab, et Voore koolimajaga tuleb minna remontimise teed. Aga kuna remonditavat pinda on palju, siis miljonist eurost kaugeltki ei jagu. Isegi kui üks tiib remontida, ei vähenda see ruutmeetreid lapse kohta. Ja osa majast jääb üldse remontimata. Kui majal on kolm tiiba ja me remondime ära ühe, siis see tähendab, et kahte kõrvaltiiba peab ka ülal pidama.
Aivar Kokk: On mõte ehitada spordisaali külge koolimaja-lasteaed ja ülejäänud maja kas maha müüa või, kui ostjat ei leita, lammutada.
Alo Arumäe: Vaadates hindu, millega täna maju ehitatakse, ja hanke võiduhindu, millega on viimase poole aasta jooksul hakkama saadud, siis miljoniga oleks võimalik ehitada võimla külge uus koolimaja ja lasteaiaosa. See on laste arvule vastav ehk 80 lapsele.
Millised oleksid kompromissid?
Alo Arumäe: Lapsevanemate ja kaasamõtlejatena näeme, et kui miljonit valesti kasutada, siis varem või hiljem pannaksegi kool kinni või vähendatakse klasside arvu ning see ei taga enam eesmärki, mida koolilt oodatakse.
Kui klasside arv väheneb, kaob huvi oma lapsi üldse sinna kooli panna. Lasteaeda on lapsi mugav viia, sest see on kodu lähedal, aga edasi hakatakse juba mõtlema, kuhu oma lapsi viia. Kääpa ja Voore piirkonnas ehk vanas Saare vallas on mõtted ringlemas, et kui meie häält Mustvee vallas kuulda ei võeta, minnakse vaatama, mida naabervallad asjast arvavad.
Mai Tooming: Avinurme ettepanek on teha Avinurme riigigümnaasiumi filiaal.
Sirle Tomson: Olen osalenud mitmel koolivõrku puudutaval koosolekul, seal on välja pakutud eri mudeleid. Koosolekutel, kus mina viibinud olen, ei ole välja pakutud ideed, et Lohusuu kool sellest sügisest suletakse, see tuli suure üllatusena. Pakutud on 1–3 klassi ja 1–6 klassi variante. Leian, et kaks aastat peaks jätkuma nii, nagu on ühinemislepingus kirjas, st Lohusuus on 1–9 klassi ja peale seda läheb käiku kas mudel 1–3 klassi või 1–6 klassi, kõik sõltub laste arvust. Mustvee ja Lohusuu haridusvõrgu ümberkorraldamise koosolekutel ei suudetud mulle maha müüa ideed, miks minu lapsel oleks Mustvees või Avinurmes parem kui Lohusuus. Tahtsin kuulda, et kokku hoitud raha eest palgatakse rohkem spetsialiste, tõstetakse õpetajate palka, tehakse investeeringuid, parandatakse bussiliiklust. Seda kõike ma kahjuks ei kuulnud. Kuulsin vaid, et kõik on nii kallis, kulud suured, lapsed väikestes klassides ei õpi suhtlema ega saa isegi rahvastepallivõistkonda kokku.
Kristi Väits: Lapse seisukohalt pole vahet, kas ta läheb Mustveesse või Avinurme, vaid kas ta on üksinda klassis või on seal veel 10 last, kellega klassiõhtutki teha. Lapsel oleks parem sotsiaalses keskkonnas.
Aivar Kokk: Algkool ja lasteaed peaksid igas piirkonnas olema nii kaua, kuni lapsevanemad on valmis sinna oma lapsi tooma.
Kristi Väits: Mustvee kooli märksõna oleks see, et vallas võiks olla üks gümnaasium, aga see peaks rangelt olema riigikeelne.
Aivar Kokk: Eestikeelne haridus on oluline, aga alati peab olema võimalus õppida lisaks ka oma emakeelt. Me peame mõtlema noortele, et nad saaksid tulevikus Eestis hästi hakkama. Selleks peab oskama eesti keelt.
Eveli Tooming: Avinurme kooli üks tugevus võikski olla see, et lisaks on tugev vene keel. Kui räägime, et kooli juures võiks olla spetsiifiline haru, siis Avinurme gümnaasiumil võiks see olla vene keel.
Sirle Tomson: Lohusuu kooli sulgemine on väga suur otsus, sest Lohusuus on kooliharidust antud üle 300 aasta. Kooli sulgemisega hääbub ka muu elu. Kooli kõrval on noortekeskus ja raamatukogu. Kui laps jõuab hilja õhtul Mustveest või Avinurmest koju, siis ma ei usu et ta leiab enam tihti tee noorte- või vabaajakeskusesse. Näiteid ei ole vaja kaugelt otsida, Lohusuuga juhtub sama, mis juhtus Ulvi külaga, kui kool suleti.
Aivar Kokk: Kui Lohusuus tekib lasteaed-algkool, siis vana maja jääb suureks. Mulle meeldivad renditavad moodulmajad. Kui vaja, saab üleliigsed moodulid ära anda. Juurde tuleb tuua vaid vesi, kanalisatsioon, elekter ja internet.
Sirle Tomson: Ma ei ole ka vastust saanud, mis majast saab. Kui lasteaed jääb, siis kütma peame ikka. Lapsed tahavad ju saali ja võimlat kasutada.
Aivar Kokk: Kokkuvõttes saab öelda, et eesmärk võiks olla läbi rääkida riigigümnaasiumiga, et tekiks Mustvee valda Avinurme/Mustvee riigigümnaasiumi filiaal. Voore soovib põhikool-lasteaeda, ehk oma uut ja ökonoomset maja endise spordihoonega. Lohusuu oleks valmis, et kooli sulgemise asemel võiks olla kompromissiks, et neile jääks algkool-lasteaed ja Mustvees ollakse valmis, et on üks ühine põhikool ning oluline on, et koolidele jääksid alles nende nimed.
Kristi Väits: Ja üks eestikeelne gümnaasium vallas.
Aivar Kokk: Müts maha eelmise Peipsi gümnaasiumi direktori Jaan Rahuküla ees. See, et ta pani bussi Kallastelt Mustveesse sõitma ja otsis oma koolile õpilasi ka väljastpoolt oma omavalistus piire, on eeskujuks kõikidele koolijuhtidele.
Mai Tooming: Tänase kohtumise mõte võiks olla see, et kuigi me räägime oma vallast volikokku valitud saadikutega, peame vallale pakkuma tervikut, mitte ainult seda, mis meie nurgast saab. Siis tekib volikogu liikmete või vallavalitsusega diskussioon.
KIRJA PANNUD
KERTTU-KADI VANAMB
