|
|
Tänasest ootab Mustvee kultuurikeskuse teisel korrusel vastremonditud valguseküllastes ruumides oma lugejaid Mustvee linnaraamatukogu. |
Täieliku uuenduskuuri läbi teinud 110-aastane raamatukogu sai juurdeehitise arvelt lisaks 105 ruutmeetrit kasulikku pinda. Raamatukogu renoveerimine ja uus sisustus läks kokku hinnanguliselt maksma umbes 290 000 eurot.
Mustvee linnaraamatukogu töötajad rõõmustasid siiralt uute ruumide üle. Juhataja Laidi Zalekešina näitas uhkusega maakonna esimesi lükandriiuleid, kuhu paigutatakse raamatukogu arhiiv.
Raamatukogust pääseb ka rõdule ja sealt avaneb Peipsi järvele kaunis vaade.
Sisenejat võtab vastu Margus Loki maal, mis tehtud 1910. aastast pärit foto järgi. Kujutatud on Mustvee vana puusilda ja Jõe tänavat ning loomulikult paistab ka Peipsi.
Heledad ruumid ja uus mööbel
Rendipinnalt, kus raamatukogu vahepeal tegutses, toodi kaasa vaid raamatud ja arvutid, kõik muu on uus.
Mustvee raamatukogus on nüüd võimalik näitusi ja kirjandusüritusi korraldada, kogu laiemalt eksponeerida. Avalikus internetipunktis lisandub senisele kahele veel neli töökohta, raamatukogus edastatakse ka turismiinfot.
WiFi leviala võimaldab lugemissaalis ka isikliku arvutiga töötada. Kel soovi, saab endale tekste välja trükkida, koopiaid teha ja skaneerida.
Lastel on võimalik uues lugemisnurgas mõnusalt aega veeta. Tunduvalt on paranenud ka töötajate töötingimused.
Rohkem kui Mustvee raamatukogul on praegu ruumi vaid maakonna keskraamatukogul Põltsamaal. Maakonna keskraamatukogu juhataja Rutt Rimmelgi kiitis siinseid ruume.
Tehtud tööga jäi ilmselgelt rahule ka ehitaja esindaja. “Ma näen esimest korda ehitaja näol naeratust,” märkis raamatukogu juhataja. Poolteist aastat rendipinnal
Enne kultuurikeskuse remonti, 2009. aasta detsembris, kolis Mustvee linnaraamatukogu rendipinnale. Seega töötati Tartu maanteel endise A ja O kaupluse ruumides peaaegu poolteist aastat.
Jõgeva Majandusühistu andis need rendile soodushinnaga.
Mööbli, raamatute, ajalehtede ja ajakirjade ühest majast teise viimiseks kulus kaks nädalat. Piisavalt aega ja vaeva nõudva tööga aitasid raamatukoguperel toime tulla OÜ Mustvee Teenus, Mustvee Gümnaasiumi ja Mustvee Vene Gümnaasiumi noormehed ja ka linnaelanikud, kellel parajasti tööd polnud.
Tagasi hakati raamatukogu kolima tänavu mai keskel.
Mustvee raamatukogu läbi aegade
*Karskuskuratooriumi Tartu Maakonna Komitee liikmete koosolekul 21. aprillil 1901 otsustati lugemislaua avamine Mustvees
*Lugemislaua töö eest vastutavaks isikuks sai Võtikvere metsaülem Jaroslav Semozilski
*Sellest hakkaski arenema praegune Mustvee raamatukogu
*1906. aasta 3. aprillil anti Mustvee Ministeeriumikooli raamatukogu-lugemislaud üle köster-kooliõpetajale Gustav Buckile
*1923. aastal oli raamatukogus oli 700 köidet
*1925. aastal oli kogu suuruseks 778 köidet, kasutajaid 290
*1940. aastal oli Mustvee raamatukogus ca 3000 köidet, mis kõik 1941. aasta sõjatules hävisid
*Aastaaruande järgi alustas Mustvee Linna Avalik Raamatukogu tööd 1945. aasta 1. jaanuaril
*1945. aastal oli inventeerituid raamatuid arvel 332 eksemplari
*1954. aastal sai raamatukogu esimesed spetsiaalsed riiulid
*Raamatukogu juhatajana asus tööle Linda Liinve, kes töötas aastani 1984
*1961. aastal kolis raamatukogu majja, kus ollakse tänini.
*1980. aastal oli fondis 27909 eksemplari, lugejaid oli 1258, neist lapsi 382
*1992. aastal alustati tööd Mustvee linnavalitsuse alluvuses
*2003. aastal asus tööle praegune juhataja Laidi Zalekešina
*Raamatukogu sai esimese tööarvuti 2003. aastal
*Laenutusprogramm RIKS saadi paar aastat hiljem
*2008. aastal mindi täielikult üle elektroonilisele laenutamisele
i
HELVE LAASIK
