Nii Mustvee linnavolikogu, linnavalitsus kui ka Mustvee Gümnaasiumi juhtkond ja hoolekogu on arvamusel, et eestikeelse gümnaasiumi säilitamine Mustvees on hädavajalik.
Ühiselt saadeti märgukiri Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu esimehele Ants Orgulasele. Märgukirja autorid leidsid, et kooli praegune tase ei ole madal, vaid täiesti keskmiste hulgas, kusjuures riigieksamite tulemused on viimasel kahel aastal paranenud. Kirja saatjate hinnangul ei ole tõene, et enamik õpilasi tuleb kooli Mustvee piirkonnast. Rohkem kui Mustveest käib õpilasi ümbritsevatest valdadest. Lapsed tulevad kooli lisaks Mustveele ka Lohusuu, Kasepää, Pala, Saare, Torma ja Avinurme vallast.
Mustveelaste hinnangul on soovitus gümnaasium kutseõppeasutuseks muuta põhjendamatu, sest see ei vasta linna arengukavale ega ole majanduslikult põhjendatud ja lõhub Mustvee kui tõmbekeskuse staatuse. Kutseõppe tulevik on Eestis veel läbi rääkimata, Mustvees ei ole gümnaasiumi muutmist kutsekooliks veel mingil tasemel arutatud.
Kooli juhtkonna sõnul on Mustvee Gümnaasiumi lõpetanud kõrgelt motiveeritud, 2002. aastal läksid rohkem kui pooled edasi õppima ülikoolidesse ja rakenduskõrgkoolidesse, 2003. aastal sai kõrgkooli sisse 5 õpilast ning 7 sõjaväkke läinud noormeest plaanivad kooliteed jätkata Riigikaitse Akadeemias või mujal sõjakoolides.
Kool on jätkusuutlik
Eelkutseharidusena tuleks tugevdada arvutiõpet kogu koolis ja autoõpetust gümnaasiumi osas. Märgukirja kirjutanud leiavad, et Mustvee Gümnaasiumi ei tuleks arvata muutuva saatusega, vaid jätkusuutlike koolide hulka.
Mustvee linnapea Gennadi Kulkovi sõnul on linna sotsiaalset ja poliitilist olukorda arvestades väga oluline, et eestikeelne gümnaasium säiliks. «Loodame, et Mustvees laste arv ei vähene, vaid hakkab kasvama. Seoses piirivalvekordoni ehitusega on lootust, et Mustveesse tuleb juurde 30-50 perekonda, põhiliselt eestlased. Loodame ka, et juurde tuleb lapsi Lohusuu vallast,» ütles Kulkov.
»Mustvee gümnaasium on väga vana ja pikaajaliste traditsioonidega kool. Ka esimese Eesti Vabariigi ajal tegutses Mustvees gümnaasium ning keegi ei kahelnud selle vajalikkuses. Miks me praegu tahame kooli kinni panna?» küsis linnapea. Esimese Eesti Vabariigi ajal oli meie maakonna koolidest gümnaasiumi staatus veel vaid Põltsamaa Ühisgümnaasiumil.
«Ma pole nõus, et õpetamise tase Mustvee Gümnaasiumis on väga madal. Õppetaseme parandamine on ka tehniline küsimus, seda saab tulevikus veel paremaks muuta. Minu arvates on kooli kollektiiv väga tugev,» leidis linnapea. Kulkovi hinnangul ei tohiks mõningad korralduslikud probleemid olla kooli sulgemise põhjuseks.
Linnapea nentis, et iseenesest ei ole nad kutsekooli loomise vastu, kuid iga otsus nõuab raha. “Mille eest me sisustame kutsekooli, mille eest palkame spetsialistid? Kuhu me paneme need spetsialistid elama?» küsis ta.
Kellelgi ei ole ka ülevaadet sellest, mida peaks endast kujutama rajatav kutsekool. On selgeks rääkimata, kas juurde peaksid tulema vaid mõned kutsetunnid või peaks kogu kool hakkama toimima kutsekoolina.
Kooli remondiks on vaja 4,5 miljonit
Mustvee Gümnaasiumi normaalseks toimimiseks on vaja renoveerida söökla, milleks kuluks 2,5 miljonit krooni. Et Mustvees korralikke toitlustusvõimalusi pole, siis seda toitlustusettevõtete baasil teha ei saa. Olenemata kooli tüübist on vajalik kooli saali, välisuste ja 1977. aastal ehitatud hooneosa akende remont.
«Oleme gümnaasiumile raha saamiseks pöördunud haridusministri ja rahandusministri poole, rääkinud kõikide erakondadega. Peaminister on ka kooli külastanud ja probleemidest teadlik. Peaministri seisukoht oli, et eesti õppekeelega kool peab Mustveesse jääma,» ütles Kulkov.
Mustvee linnavalitsusel on valmis ehitusprojekt söökla ja köögi renoveerimiseks, mis on ka kooskõlastatud. «Volikogu võttis vastu otsuse ja volitas linnavalitsust võtma laenu omaosaluse kulude katteks, mis on viiendik sellest summast. Projektid on valmis, kuid praegu ei ole veel selge, kas ja kust me vajaliku raha saame,» lausus linnapea. Raha leidmiseks tehakse koostööd ka ERKASiga. «Olen pöördunud ka välismaa fondide poole, kuid sealt oleme saanud vastuse, et koolide remontimine on ikka Eesti riigi asi ja nemad seda ei toeta,» kurtis linnapea.
Umbes 2 miljonit krooni peab omavalitsus leidma saali remondiks, sest selle lagi ohtlikus seisus. Samuti on vaja välja vahetada aknad ja küttesüsteem.
Ka volikogu esimees on seisukohal, et gümnaasiumi muutmine kutse- või põhikooliks ei muuda investeeringute vajadust. «Ei ole ju vahet, kas lagi kukub pähe esimese, üheksanda või kaheteistkümnenda klassi õpilasele,» ütles volikogu esimees Andres Kivimurd.
Omavalitsus peab otsustama
Vahepeal käidi omavalitsuste liidus välja ka idee kahe Mustvee gümnaasiumi ühendamiseks. “Mis mõtet sellel oleks? Haridusasutused on spetsiifilised ja jäävad nagunii eraldi hoonetesse. Kui on üks direktor, siis see ei annaks midagi juurde,» arutles Kulkov.
Mustvee Gümnaasiumi direktor Luule Nõmm kaitses oma juhitavat kooli volikogu istungil. «Õige ei ole reastada õpilasi riigieksamite tulemuste järgi, sest see pole näitaja. Meie maakonnas on võetud suund sinna, et saaks näidata, et see või teine kool ei ole jätkusuutlik. Kõigil meie kooli õpetajatel, välja arvatud kehalise kasvatuse ja muusikaõpetaja, on kõrgharidus. Kuidas me saame öelda, et õpetajad ei ole tasemel. Oleme oma logopeedi hoidnud, ise ta välja koolitanud. Tänu logopeedilisele tööle on meie laste lugemis- ja kirjutamisoskus paranenud. Tähtis on arvutiõpe, mis algab juba teisest klassist. Oleme osalenud kõigis Tiigrihüppe projektides. Meilt lähevad paljud õpilased edasi arvutit õppima» Luule Nõmme sõnul oli imelik, et Jõgevamaa koolide arengukava alusdokumendid saadeti linnavalitsusse, mitte aga kooli.
Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektor Ants Orgulas ütles, et omavalitsuste liit ei muuda Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse alusdokumente, küll aga tühistasid nad viimasel juhatuse koosolekul otsuse, mille kohaselt saavad 2004.-2005. aastal riigilt investeeringuid vaid jätkusuutlikud koolid. Selle aasta jooksul püütakse koolide edasise saatuse suhtes läbi viia piirkondlikud arutelud.
Ants Orgulas avaldas arvamust, et praegusi gümnaasiume ei peaks ümber korraldama kutseõppeasutusteks, sest esiteks on see mõttetult kallis, teiseks on riigil praegu toimiv kutsekoolide võrk. Mõistlikum alternatiiv gümnaasiumile, mis mingil põhjusel ei toimi, on põhikool.
Orgulase sõnul oli omavalitsuste liidu põhieesmärk välja selgitada, millistes piirkondades on tulevikus piisavalt õpilasi ning kus on lootust, et neid teistest piirkondadest juurde tuleb.
Orgulase hinnangul on riigieksami tulemused kõige objektiivsem alus koolide võrdlemiseks. Piirkondliku kooli riigieksami tulemusi ei saa küll võrrelda eliitkooli omaga, kuid arvestama peaks ikkagi seda, et noored ei raiskaks põhjendamatult kolme aastat, et pärast ikkagi jääda töötuks või minna õppima kutsekooli. Mustvee puhul oleks kooli kulude kokkuhoidmise üheks võimaluseks mõningane kahe kooli materiaalse baasi ühendamine. Ühised võiksid olla näiteks söökla, võimla ja tööõpetuse klassid.
Hoonete ülalpidamiseks peaks raha tulema kohaliku omavalitsuse eelarvest, remonditöödeks on täiendavaid rahasid võimalik taotleda ka riigieelarvest. Taotluste täitmine nõuab kooskõlastamist maavanemaga. Ka riigi finantseeringu puhul on nõutav omavalitsuse omaosalus 10-20 protsenti.
EVA KLAAS
