Kolmapäeval toimunud Mustvee vallavolikogu istungil oli päevakorras valla haridusreformi puudutavad Lohusuu kooli, Peipsi gümnaasiumi ja Avinurme gümnaasiumi ümberkorraldamise eelnõud. Kui esialgu oli arvata, et haridusreform läheb volikogust läbi, siis kõigi üllatuseks hääletati kogu koolivõrgu korrastamine ühe häälega maha.
Ühinenud omavalitsuste haridusvaldkonna olukorra analüüs esitati Mustvee vallavolikogule 2017. aasta detsembris. OÜ Geomedia poolt tehtud analüüsist selgus, et olemasolev koolivõrk vajab korrastamist, seega alustati haridusreformi ettevalmistamisega kohe pärast omavalitsuste ühinemist. Mustvee vallavalitsuse korraldusega loodi 2019. aasta juunis vallavalitsuse ajutine hariduskomisjon, mille eesmärgiks oli Mustvee valla hariduskorralduse mudeli väljatöötamine. Sellest ajast alates on käinud haridusreformi korraldamiseks aktiivne eeltöö.
Otsused peavad olema hästi läbi mõeldud
Haridusreformi ettevalmistamisse on panustanud väga paljud inimesed: eksperdid, ametnikud, erinevate vallavolikogude komisjonide ning vallavalitsuse liikmed. Kaasatud on haridusasutuste juhte, esindajaid, korraldatud rahvakoosolekuid. Vallavalitsuse ajutine hariduskomisjon arutas läbi kõik laekunud ettepanekud ning eelnõude koostamisel arvestati argumenteeritud ettepanekutega.
„Koolivõrgu korrastamise eelnõud olid valmis juba 2020. aasta kevadel, kuid seoses koroonaviiruse levikuga lükkus haridusreform veel aasta võrra edasi. Nüüd, enne esitamist volikogule, vaadati eelnõud veel kord läbi ja viidi kokkulepitud muudatused sisse. Seega öelda, et haridusreformi protsess on olnud läbi mõtlemata ning tehtud kiirustades, ei vasta tõele,“ kinnitas hariduskomisjoni esimees Anne Paas.
„Mina tegin hariduskomisjonile ettepaneku, et kaalutaks kõikide kõnealuste koolide reformi alustamist 2022. aastal. Komisjon oli gümnaasiumite osas sellega nõus, aga Lohusuu kooli osas otsustati 2021. aasta juurde jääda,“ tõdes vallavanem Aivar Lainjärv ja lisas, et majanduslikust vaatevinklist lähtuvalt oli see ka loogiline ja mõistlik.
„Koalitsioon on valdavalt ühtne, kuid koolide sulgemise küsimus ei vii vallaelu edasi, vaid aitab kaasa maaelu väljasuretamisele ja me ei saa sellega nõus olla,“ selgitas vallavolikogu esimees Ülle Rosin oma otsust hääletada eelnõudele vastu.
„Vallas toimusid kohtumised kogukondadega, kus arutati haridusvõrgu ümberkorraldamist. Arvamused olid erinevad. Toetati nii haridusvõrgu ümberkorraldamist kui ka seniste haridusasutuste säilimist. Avinurme, Kasepää, Lohusuu ja Saare valla ning Mustvee linna ühinemislepingus on kirjas, et kõigile lastele tuleb tagada lasteaiakoht ning anda võimalus omandada alus- ja põhiharidust võimalikult elukoha lähedal ning üldkeskharidust vallas. Olemasolev lasteaia- ja koolivõrk üldjuhul säilitatakse. Leping kehtib neli aastat ja lepingut saab muuta vallavolikogu koosseisu 2/3 häälteenamusega. Eelmise aasta 20. mail sõlmitud koalitsioonileppes ei ole eraldi käsitletud Mustvee valla haridusvõrgu ümberkorraldamist,“ ütles Rosin.
„Viimane hariduskomisjoni istung toimus 12. jaanuaril, kus otsustati teha siiski volikogule ettepanek võtta haridusvõrgu ümberkorraldamise eelnõud jaanuarikuu volikogu istungi päevakorda,“ kinnitas Anne Paas ja lisas, et ühehäälselt kiideti komisjonis ka eelnõud heaks.
Vald vajalikke kulusid katta ei suuda
„Mustvee valla haridusvõrk vajab korrastamist. Hetkel oleme olukorras, kus riigipoolsest toetusfondist õpetajate ja koolijuhtide töötasude maksmiseks ei piisa ja vald peab oma eelarvest maksma juurde ligi 260 000 eurot.
Haridusvõrgu korrastamisega oleksime saanud selle raha suunata laste võimaluste laiendamiseks, õpetajate palga tõstmiseks, hariduse taseme parandamiseks üldisemalt. Kahjuks 11 volikogu liiget sellega ei nõustunud, neil puudus soov lahendusi otsida ja kompromisse leida.
Probleemi sisusse ei tahetud süveneda, aga peame pikemalt ette mõtlema. Arvan, et otsustamatus on kõige halvem variant. Selleks, et haridus oleks kättesaadav ja kvaliteetne, peab haridusvõrgu korrastamine käima ühte jalga aja ja demograafiliste muudatustega,“ selgitas arengu- ja eelarvekomisjoni esimees Hannes Soosaar.
Kas antud olukord on tekkinud laste heaolu arvestades või käib poliitiline võimuvõitlus?
„Põhjus, miks vastu hääletasin oli, et ühinemislepingus on kokku lepitud, et koole nelja aasta jooksul ei puutu ja kui tuleb uus volikogu, siis see korraldab edasi,“ kinnitas volikogu liige Tarmo Tomson.
„Koolide sulgemisega lahkuvad paljud pered piirkonnast ja õpetajad jäävad ilma tööta. Juba mõnda aega oli näha, et lapsi pannakse mujale kooli, sest levisid jutud, et kool nagunii suletakse. Teadsime, et koolide ülevalpidamine on kulukas, kuid kokkulepe on kokkulepe,“ ütles Tomson.
Anne Paas märkis, et Mustvee vallavolikokku kuuludes ei tule talle ükski ettepanek ega otsus enam üllatusena. „Kahjuks ei peeta kokkulepetest kinni ja oma arvamusi muudetakse minutitega,“ ütles Paas.
„Kurb, et ei suudeta näha omavalitsust kui tervikut ja mõelda kaugemale tulevikule. Võitlus toimub juba uute valimiste nimel ning oluline on oma populaarsus, mitte valla edasine areng. Eelnõude vastuhääletajad tõid välja ainult ühe argumendi, mis puudutas Lohusuu kooli ja oli seotud ühinemislepinguga. Parandusettepanekut samuti ei toetatud, seega jäigi arusaamatuks, mida siis oodatakse ja soovitakse. Volikogu otsustamatus ning haridusreformi venitamine ei too kellelegi kasu, vaid külvab aina rohkem segadust ja ebakindlust,“ oli Paas nördinud.
Kogukondades toimuvad tülid tuleks ära lõpetada, andes volikogus kindla sõnumi, et tegutsetakse mõistlikult ja ka valla rahakotiga käiakse mõistlikult ümber.
Juba 10 aastat tagasi oli selge, et gümnaasiumihariduse andmist hakkab korraldama riik ja kohaliku omavalitsuse ülesanne on korraldada alus- ja põhihariduse andmist.
Kui 2005/06. õppeaastal õppis valla koolides 909 õpilast, siis 2020/21. õppeaastal 428 õpilast. Õpilaste arv on poole väiksem, aga õpetajaid on sama palju ja koolihooned on sama suured.
„Õpilaste arvu kahanemise tõttu väheneb riigi rahastus õpetajate palkadeks ligikaudu viiskümmend tuhat eurot aastas,“ selgitas Aivar Lainjärv. „Riigi eraldatud palgaraha peaks vähemalt ligilähedaselt katma õpetajate töötasu, aga juba praegu suunatakse valla eelarve muude tulude arvelt õpetajate palkadeks ligikaudu 260 000 eurot aastas ja sellest üle saja tuhande Lohusuu koolile. Pikemas perspektiivis ei ole Mustvee vald võimeline senist koolivõrku üleval pidama ja siinjuures ei ole arvestatud investeeringute vajadusi.“
„Haridusreform minu nägemuse järgi peab olemasolevat koolivõrku säilitama ja parendama, mitte koomale tõmbama. Endise Kasepää valla elanikuna meenutan, et kunagi oli meie vallas neli kooli, neist kaks põhikooli ja Mustvees kaks keskkooli. Ka president Pätsi ajal suurendati koolivõrku, algkoolide asemele ehitati põhikoole ja põhikoolide asemele gümnaasiume. Nüüd on kõik vastupidi. Kas siis eelmise sajandi 30ndatel oli raha riigis rohkem? Sõjaeelne Eesti vabariik pidi kogu riiki ehitama omavahenditest, täna ju lahendab Euroopa Liit palju meie vajadustest,“ ütles Ülle Rosin.
Koolide korrasolekuga on lood kehvad
Aivar Lainjärv ütles, et esialgu ei juhtu midagi. „Aga majanduslikus mõttes läheb olukord iga aastaga keerulisemaks. Arvestades valla tulubaasi vähenemist muutub hariduskulude osatähtsus aina suuremaks. Sellega väheneb võimekus investeeringute omaosaluste katmiseks. Investeeringute vähenemine võib avaldada omakorda negatiivset mõju elanikkonna arvukusele, sest kõik on ju omavahel seotud. Peab vaatama tervikpilti ja seoseid asjade vahel. Voore kool saab enam-vähem korda. See on olnud ka üks tüliallikas nii kogukonnas kui ka volikogu tasandil. Avinurmes on õpikeskkond üsna heas seisus. Kohendamist vajab söökla ja spordihoone. Mustvees on kõik kolm koolihoonet kehvas seisus. Lohusuus on kõige uuem koolihoone, aga seegi vajab kohendamist. Oli teada, et haridusreformi vastu olijad on valdavalt Mustveest ja Mustvee lähiümbrusest. Hindasin olukorda selliselt, et gümnaasiumi astme sulgemine Avinurmes võidakse ära otsustada ja seetõttu võtsin selle eelnõu päevakorrapunkti tagasi, sest see oleks olnud ebavõrdne kohtlemine ja kogukondade vahel asjatult pingeid juurde tekitanud,“ sõnas Lainjärv.
ULVI TAMM
