Haiglas kaasajastatakse meditsiiniaparatuuri ja remonditakse jõudumööda ruume, peagi paigaldatakse ravikorpusele uued aknad. Patsiendid peavad lugu oma tööd hästi tundvatest ja hea suhtlemisoskusega meedikutest. Haigla ehk ametliku nimetusega Sihtasutuse Mustvee Tervis juubeli tähistamisele Mustvee kultuurikeskusse olid kogunenud raviasutuse praegused ja endised töötajad.
“Meil on alati väga oluliseks peetud tööarmastust ja hoolivust,” märkis sihtasutuse juhataja Minni Tarum (pildil), kes tänas kõiki, kes ühel või teisel ajal oma teadmiste, oskuste ja kogemustega on haiglat teeninud. Igavesti lahkunuid mälestati leinaseisakuga, nende mälestuseks põles küünal.
Maavanem Aivar Kokk teatas juubelipeol kahest heast uudisest. Hasartmängumaksu Nõukogu vahendeid jagav komisjon on eraldanud Mustvee Tervisele raha, mida saab kasutada uute akende paigaldamiseks. “Kokkuleppel Ida-Viru maakonnaga saime aga Mustvee haiglale juurde kümme hooldusravi kohta, mis võimaldab selle teenuse pakkumist jätkata. Taastusravis oleks hea mõte hakata kasutama Peipsi järve muda, mis uuringute põhjal on väga tervislik. Kindlasti mõjub raviasutuse käekäigule hästi SPA rajamine Mustveesse,” ütles maavanem, kes tõi Minni Tarumile kingituseks Jõgevamaa põlle.
Mustvee linnapea Gennadi Kulkov ütles: “Mitmes Eesti väikelinnas on haiglad või tervisekeskused likvideeritud. Mustvees on haigla alles ja selle teenuseid kasutavad inimesed mitmetest Peipsi piirkonna omavalitsustest. Väga vajaliku raviasutuse vastupidamine ja areng on kollektiivi ja selle juhi Minni Tarumi teene.”
Kordaminekuid soovis kolleegidele SA Jõgeva Haigla juhataja Peep Põdder.
“Ja muidugi saatke oma patsiente vajadusel ravile ka Jõgeva haiglasse, et meilgi tööd oleks,” lisas ta naljatamisi.
“Oleme täna kõik ootusärevuses ja kohtumisterõõmus,” märkis oma jutu sissejuhatuses kunagine laborant Liida Soosaar, kes meenutas olulisemaid ja eredamaid seiku haigla möödanikust. “Mustveesse asutati haigla 1946. aasta novembris. Esimene haiglahoone, mis tulekahjus hävis, asus Kivi tänava lõpus. Eriti silmapaistev areng algas 1969. aastal, mil peaarstiks sai Rudolf Markovits, kes soovis kõike radikaalselt muuta. Tema soov oli teha meie haigla populaarseks ja hinnatuks kogu Eestis. Nii hakati praktiseerima mudaravi, ehitati ravisaun. Taastusravi saavatele patsientidele korraldati jalutuskäike Peipsi järve äärde ja metsa ja pakuti neile võimalusi jõukohast kehalist tööd teha.”
Kolmekümne kuuendat aastat Mustvee haiglas töötav vanemõde Nade?da Landsberg märkis, et ajal, mil tema Mustvees meedikuna tööd alustas, raviti siin luu- ja liigesehaigusi, neuroloogilisi haigusi, samuti infarkti ja insuldi läbi teinud patsiente. Oli ka kuus või seitse kohta lastele.
Mustvee haiglas on kümme kohta hooldus- ja kümme taastusraviks. Juhataja Minni Tarumi sõnul antakse nii statsionaarselt kui ambulatoorselt taastusraviks mudaravi, parafiin-osokeriitravi, ravimassaa?i, veealust massaa?i, pärlivanni, ravivõimlemist ja soovi korral saunaravi koos basseinis ujumisega.
Eriarstidest töötavad siin taastusraviarst, kirurg, günekoloog ja stomatoloog.
“Minu arvates annab Mustvee haiglale omase aura ennekõike sõbralik ja abivalmis tööpere,” arvas kirurg Paul Luga.
Muusikalisi tervitusi tõi peolistele Mustvee Puhkpilliorkester, tütarlasteansambel ja akordionist Johannes Haav.
JAAN LUKAS
