Täna lõppev Maamess toob Tartu linna tuhandetes inimesi, sealhulgas 480 eksponenti kokku 12 riigist. Sellist rahvahulka Tartus tihti ei näe. Kuid siiani ei suuda mõned selgitada, mis on see miski, mis paneb inimese igal kevadel autonina messi poole pöörama.
Jõgevamaa tootjad tõdesid, et palju on kambavaimu, sest messipere hingab kolmel päeval samas rütmis ning näeb vaeva ühise eesmärgi nimel: näidata oma toodangut ja seeläbi tutvustada ka maakonda. Jõgevamaa ettevõtjatele on see hea võimalus müüa oma tooteid ka kaugemale. Sinna, kuhu võib-olla muidu sõna ei ulatukski.
Nii tõdesid mitmed ettevõtjad, et messil pole niivõrd rõhk müügil kui läbirääkimisel, kontaktide loomisel ja niisama tutvumisel. Ühesõnaga lobitööl. Sest ühise kambavaimuga loodud sõprus kestab kaua.
Kuid mis toob tuhandeid inimesi messile, seda ei tea ilmselt keegi. Võib-olla on selleks kambavaim, traditsioon või midagi muud. Võib-olla suur huvi uue põllutöötehnika vastu või, miks ka mitte, mõelda isegi põllumajandusele käe külge panemisest. Sest suured teod algavad ikkagi väikestest sammudest.
Veel jõuab Tartusse Maamessile. Kas ostlema, vaatama või lihtsalt niisama kaasa elama. Sest olgu mis selle fenomen on, võib-olla jääbki see seletamatuks. Kuid käige kindlasti läbi Jõgevamaa Maitsete letist, kus leiab uuenduslikke maitseid ja põnevaid elamusi. Ning toetage kodupaiga tootjat.
Kes ei jõua, siis pole hullu. Sest lisaks maksudele ja surmale on ilmselt seegi kindel, et Maamess tuleb ka uuel aastal. Ikka selle sama müstilise fenomeniga, mida keegi seletada ei suuda.
