Murest murtud mõtted

Ma ei võtnud endale ülesandeks retsenseerida Ants Prii kirjutist, küll aga vajavad selle mõned kohad paremaks mõistmiseks täiendamist. Siinkohal lisan, et avalikult esitatud informatsioon peab olema täpne, aus, usaldusväärne ja fakte arvamusest lahus hoidev.

Tänavu kevad-suvel mitme üllitisega lugejaid köitnud Ants Prii kasutab enda arvates huvitavat skeemi. Võrdleb Eesti kaela langevate nn suhkru- ja muude trahvide tekkepõhjuseid põhjustega, mis tingis kultuuriministeeriumi otsuse vähendada linnale staadioni ehitamiseks mõeldud raha poole miljoni võrra ja teeb sellest võrdlusest siis omad järeldused.

Põhjusi ministeerium ei kommenteeri

Arvan, et minul ei ole antud loo juures kohane lahkama hakata võimalike trahvide suurusi ja veel enam nende tekkemehhanisme. Ütlen ainult, et see on ühe riigi ja Euroopa ühenduse majandusruumi suhete keeruline küsimuste pundar, mis vajab lahenduste leidmiseks aega ja harjumist. Samas olen veendunud, et sellest välja rebida ainult mõiste “trahv” kui ähvardus on demagoogiline.

Nüüd võrdluse teine pool, mis peaks olema meile lähemal. Päris koduõuel. Endise arengu- ja majanduskomisjoni esimehena peaks Ants Prii olema informeeritud, et kultuuriministeeriumi ja Jõgeva Linnavalitsuse vahel on nimetatud staadioni renoveerimise riigi poolseks rahastamiseks sõlmitud kaks lepingut. 1. Leping 9/764 (12.04.2004, muudetud 15.12.2004) summas 750 000 krooni. Eriti peaks endisele arengu- ja majanduskomisjoni esimehele ja koalitsiooni juhtfiguurile teada olema, et selle summa kasutamata jääk on praeguseks hetkeks 484 972 krooni. Miks?

2. Leping 9/175 (02.03.2005) summas 1 500 000. Hetkeks on ainuke teade, mis vihjab ministeeriumi otsusele vähendada lepingu 9/175 alusel eraldatavat summat 500 000 krooni võrra, on ministeeriumi eelarve- ja majandusanalüüsi osakonda esindava Katrin Idasaare e-kiri tänavu 18. juulist. Selles kirjas on öeldud, et vastavasisulise lisa lepingule 9/175 saadame peale eelarve ametlikku muutmist.

Kas ministeeriumi kavatsus muuta lepingu 9/175 põhjal määratletud summat on tinginud asjaolu, et lepingu 9/764 põhjal on ligi poole miljoni suurune kasutamata jääk või on teised põhjused, ministeeriumi esindaja ei kommenteeri. Nii et oletused, tuletused, sellest tulenevad rehkendamised on “poliitilisi mänge tundma õppiva linnavolikogu liikme” enda fantaasia.

Koalitsioonipartnereid hoiti infosulus

Siduda aga linnapeale Viktor Svjatõsevile esitatud umbusaldus tagasivõetava summaga, on päris leidlik. Siin on Ants Prii ootamatult avanud ühe peamise põhjuse, miks linnapea usalduskrediit muutus olematuks. Koalitsioonipartnerid hoiti infosulus või jagati infot näpuotsaga. Kui aga otsustajatel puudub tervikpilt olukorrast, siis saabki selgeks, kuidas manipuleeriti “hääletusmasinaga?.

Toon selle ilmestamiseks ainult ühe näite. Mullu 10. detsembril allkirjastas linnapea kirja nr 05.01-07/3709, millega pöördus kultuuriministeeriumi poole ja kirjeldas Jõgeva linna staadioni ehitamise ja rahastamise etapilisust. 23. detsembril saabus ministeeriumist kantsler Siim Suklese allkirjaga teade, et kultuuriministeerium plaanib rahastada Jõgeva staadioni ehitustöid. Kuid lisab, et käesolev kiri ei ole garantiikiri. Projekt on küll kantud kultuuriministeeriumi riiklike investeeringute kavasse, kuid seadusliku aluse plaanitavate summade kasutamiseks tekib iga-aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmisega.

Selle kirja saabumise päeval menetles volikogu otsuse eelnõud, mis puudutas Jõgeva linna täismõõtmetega staadioni ehitamise küsimusi. Sealhulgas ka otsustati võtta staadioni ehitamiseks laenu 2005. a kuni kaheksa miljonit krooni ja 2006. aastal kuni viis miljonit krooni, mis tuleb tagastada 10 aasta jooksul. Kõik on loogiline. Kuid loogika vead algavad sellest, et see küsimus tõsteti päevakorda sellisel kujul volikogu istungi ajal ja otsustamine toimus täiskogus arutamata. Kõnelemata sellest et suure laenu võtmist peaksid igakülgselt arutama komisjonid. Juhtivaks komisjoniks oleks pidanud olema nii rahandus kui arengu- ja majanduskomisjon. Need arutlused jäid ära. Küsisin koalitsiooni juhilt Ants Priilt siis, kas see on kaolitsiooni tahe. Tema vastas kindlalt, et see on koalitsiooni tahe. Lõpuks selgus, et see ikka ei olnud päris nii. Sealt pahandused algasidki.

Eraldi kommenteerimist vajaks mõisted “puudutulev raha? ja “kannatajad?. Informatsiooni valikul, töötlemisel ja esitlemisel on tähtis, et see toimiks selgetele sidusatele põhimõtetele tuginedes. Kui seda skeemi tahtlikult või kogemata rikutakse, siis ikka selleks, et rõhuda momentidele, mis puudutavad inimest kõige vahetumalt, kõige tugevamini. See on demagoogia parim näide.

Massikommunikatsioooni teoorias on üsna täpselt sõnastatud, et keskne infokvaliteediga seonduv mõiste on olnud ja on objektiivsuse mõiste.

Objektiivsus on konkreetne hoiak info kogumisel, töötlemisel ja lõpuks ka esitlemisel. See välistab subjektiivsuse ja isikliku seotuse.

Staadioni ehitamise käigust, võimalikest rahastamise skeemidest saab pikemalt lugeda 10. augustil ilmuvas linnalehes.

ANTS PAJU,
Jõgeva linnavolikogu esimees, Isamaaliit

blog comments powered by Disqus