Münchhauseni torn, Shanghai maja ja tibuinkubaator

Tänavu suvel oli Eesti üheks külastatumaks turismiobjektiks mais Tartu südalinnas uksed avanud Ahhaa keskuse uus hoone. Kooliaasta alates ei jäänud seal vaiksemaks nagu muudes turistilõksudes”, vaid läks õpilasekskursioonide tõttu veelgi suuremaks sagimiseks.

 

“Tule taevas appi, millest me siiani ilma olime!” ohkasin, kui olime koos fotograafiga Ahhaa projektijuhi Irina Orekhova juhatusel teaduskeskusele tiiru peale teinud. Tõsi, Ahhaa keskus eksisteerib küll juba 1997. aastast (esialgu tegutseti Tartu tähetornis, hiljem Lõunakeskuses), ent alles nüüd, spetsiaalselt selleks ehitatud hoones saab Ahhaa “täie rauaga” täita püstitatud eesmärki — kujundada teadus- ja teadmistepõhist avatud mõttelaadi läbi inspireeriva elamusliku kogemuse (ärge arvake, et ma ise nii targa sõnastuse välja mõtlesin, laenasin selle Ahhaa kodulehelt!).

Inspiratsioon ja elamused on Ahhaad külastades garanteeritud, ole sa siis noor või hoopis pensionär. Ega siis kodus ole võimalik jalgrattaga köietrikke teha, end nn Münchhauseni tornis lae alla vinnata, nn Shanghai majas tasakaaluhäireid tajuda, omapärase peeglite süsteemi abil “Austraaliasse” vaadata, liftiga maapõue sõita, oma varju seinale jäädvustada, tornaadot tekitada, toimivat veevärgisüsteemi koostada jne.

Ahhaas on ka elavaid “eksponaate”. Näiteks saab seal jälgida metsakuklaste igapäevaelu ja tibude koorumist.

Kummardus Baerile

“Tibuinkubaatori tõime ekspositsiooni sisse kummardusena Tartus tegutsenud maailmakuulsale teadlasele, embrüoloogia rajajale Karl Ernst von Baerile,” ütles Irina Orekhova. “Baer avastas, et embrüonaalse arengu algstaadiumis on eri liiki loomade looted üsna sarnased, liigiomased tunnused hakkavad välja arenema hiljem.”

Viljastatud mune saab Ahhaa keskus Talleggilt ja koorunud tibud antakse kasvatada Tartumaa taludesse. Lisaks Talleggile on Ahhaal teinegi suurtootjast sõber — Rakvere lihakombinaat. Sealt saab teaduskeskus seasilmi. Neid lahatakse lastelaboris selleks, et otsida vastust küsimustele, mille jaoks on silmas olemas pupill ja vikerkest ning kus asub silmanärv. Veel saab lastelaboris šokolaadi teha ning mootoreid ja DNA mudelit koostada. Teadusteatris tehakse aga pauku, lastakse tossu ja tehakse muid ohtlikuna näivaid (aga tegelikult ohutuid!) trikke, mida keemia- ja füüsikaõpetajad tavaliselt klassis teha ei saa.

Ahhaa keskuse katusel oleva hõbedase kera sees paikneb unikaalne sfääriline planetaarium. Seal kasutatav projektor Megastar IIB on ainus omataoline Euroopas ning võimaldab kuvada viis miljonit tähte. Planetaariumi aitasid rajada Jaapani spetsialistid.

“Ahhaa keskuse atraktsioonide ülesehitamisel lõidki peale meie oma inimeste kaasa mitme riigi väga ägedad tegijad,” ütles Irina Orekhova. “Münchhauseni torni ja veemaailma ehitasid näiteks üles sakslased, värvivärtna, millega saab luua vahvaid virtuaaltaieseid, paigaldasid inglased. Viimaste kodumaal peeti siis, kui nad siin olid, parasjagu kuninglikke pulmi, aga nende meelest oli Ahhaas mütata hulga põnevam.”

Oodatakse ka piiritaguseid külalisi

Ka külastajaid oodatakse Ahhaasse mitte ainult Eestist, vaid ka naaberriikidest.

“Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus seadis Ahhaa kui turismiatraktsiooni väljaehitamiseks raha eraldades tingimuseks, et 30 protsenti meie külastajatest tuleksid välismaalt,” ütles Irina Orekhova. “Kui eeldame, et meid külastab aastas 100 000 inimest, siis peaks välismaalasi nende hulgas olema 30 000. Tallinnas oleks sellise hulga väliskülaliste ligimeelitamine üsna lihtne, Tartus on see keerulisem.”

Et naabrite juures Venemaal ja Lätis seesugust teaduskeskust veel pole, on eelkõige sihikule võetud need riigid. Isegi vene ja läti keelt valdavad inimesed on sel eesmärgil tööle võetud. Inglise keele valdamist loetakse giidide puhul iseenesest mõistetavaks.

“Venemaal tuleb muidugi kõigepealt natuke selgitada, mida meie asutus endast üldse kujutab,” ütles Irina Orekhova. “Sealsetel inimestel kipub sõnaga “teaduskeskus” assotsieeruma midagi ülitõsist, kinnist ja isegi salastatut, meil on aga uksed kõigile lahti ja kõik teadmised lahkesti jagamiseks.”

Lahkesti kavatseb Ahhaa rahvas jagada ka oma keskuse ülesehitamise kogemusi. Ning huvitundjaid endistest nõukogude liiduvabariikidest juba on.

“Et meie juhataja Tiiu Sild sai omal ajal palju nõu Soomes tegutsevalt Heurekalt ja teistelt teaduskeskustelt, siis nüüd on meil moraalne kohustus omakorda teistele teejuhiks olla,” kinnitas Irina Orekhova.

Tema sõnul tasub Ahhaa keskusse ka siis tulla, kui seal juba korra käinud oled, sest seal muutub pidevalt midagi: kas vahetub ajutine näitus või vahetatakse välja mõni atraktsioon püsiekspositsioonis.

“Meile võib tulla ka seminari, konverentsi, sünnipäeva ning peatset isadepäeva või jõulupidu pidama,” ütles Irina Orekhova. “Meil on, muuseas, vägagi stiilseid ja soliidseid juubelipidusid peetud, kusjuures lapsed nende ajal ära ei tüdine ja koju ei kipu, vaid suudavad end suurepäraselt ise lõbustada.” 

Teaduskeskus Ahhaa

Alustas tegevust 1. septembril 1997 Tartu Ülikooli projektina, vastav sihtasutus loodi 2004. a

7. mail 2011 avati Tartus Sadama tn 1 Ahhaa uus hoone, mille ehitas Vilen Künnapu ja Ain Padriku projekti järgi AS Nordecon Ehitus.

Ehitust ja püsiekspositsiooni rajamist rahastasid Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondist, Haridus- ja Teadusministeerium ning Tartu linnavalitsus.

Uue hoone 3000 ruutmeetrisel ekspositsioonipinnal on poolsada interaktiivset atraktsiooni.

Ahhaal on esindus ka Tallinnas. Ahhaa 4D elamuskino tegutseb endiselt Lõunakeskuses.

i

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus